1990. aastad

Viimased sündmused maailmas • Aastate loend • Aasta päevad

◄ | 2. aastatuhat | ►
◄ | 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand
◄ | 1960. aastad | 1970. aastad | 1980. aastad | 1990. aastad | 2000. aastad | 2010. aastad | 2020. aastad
1990 | 1991 | 1992 | 1993 | 1994 | 1995 | 1996 | 1997 | 1998 | 1999

1990. aastad on ajavahemik 1990. aasta algusest kuni 1999. aasta lõpuni.

Seda tuntakse "külma sõja järgse kümnendina" ja kultuuriliselt paigutub see 1989. aasta Nõukogude režiimi vastaste revolutsioonide ja 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakute vahele. Nõukogude Liidu lagunemine tähistas Venemaa lõppu superriigina ning sellega ka multipolaarse maailma lõppu. Samas saatis seda läänevastaste meeleolude tõusu. Hiina toibus endiselt poliitiliselt ja majanduslikult turbulentsest perioodist. See võimaldas Ameerika Ühendriikidel tõusta maailma ainsaks superriigiks, luues paljudele lääneriikidele suhtelise rahu ja õitsengu perioodi. Selle kümnendi jooksul kasvas maailma rahvaarv 5,3 miljardilt 6,1 miljardile.

Kümnendi jooksul pöörati suuremat tähelepanu mitmekultuurilisusele ja alternatiivmeedia arengule. Avalik haridus turvaseksi kohta ohjeldas HIV-i levikut arenenud riikides. X-põlvkond sidus end muusikamaitsega. Televisiooni ja filmi huumorit iseloomustasid iroonilised eneseviited, mis olid segatud popkultuuri viidetega. Alternatiivsed muusikaliikumised nagu grunge, reggaeton, eurodance, K-pop ja hiphop muutusid populaarseks tänu satelliit- ja kaabeltelevisiooni ning interneti levikule. Tekkisid uued muusikažanrid nagu drum and bass, post-rock, happy hardcore, denpa ja trance. Videomängude populaarsus plahvatas tänu CD-ROM-toega 3D arvutigraafika arengule sellistel platvormidel nagu Sony PlayStation, Nintendo 64 ja personaalarvutid.

Jätkus kiire tehnoloogia areng, mille tulemuseks oli veebi ilmumine, Pentium mikroprotsessorite väljatöötamine, laetavad liitiumioonakud, esimene geeniteraapia uuring ja kloonimine. Mobiiltelefonide kasutamine jõudis massidesse. 1990. aastal käivitati Inimese genoomi projekt eesmärgiga sekveneerida kogu inimese genoom. Algas Suure hadronipõrguti ehitamine, mis on maailma suurim ja kõrgeima energiaga osakestekiirendi.

Üha rohkem ettevõtteid hakkas kasutama infotehnoloogiat. NASDAQist sai esimene USA aktsiaturg, kus kaubeldi veebis. Kasvas digilõhe, kuna internetile juurdepääs oli võimalik vaid neile, kes said seda endale lubada ja kes oskasid arvutit käsitseda. Tekkis e-kaubandus ja esile tõusid veebiportaalid. Aastatel 1997–2000 toimunud tehnoloogiamull (dot-com bubble) tõi mõnele ettevõtjale rikkust enne selle mulli kokkuvarisemist 2000. aastate alguses. Interneti levik ning võimalus ise veebilehti avaldada võimaldas luua sidemeid samadest teemadest huvitatud inimeste vahel üle maailma. Internet pakkus anonüümsust valitsuse suhtes skeptilistele isikutele. Traditsiooniline massimeedia toimis jätkuvalt edukalt.

Keskkonnakaitset ja säästlikku majandamist väärtustav roheline ideoloogia jätkas esiletõsu. 1992. aastal peeti ÜRO keskkonna- ja arengukonverents, kus võeti vastu "Agenda 21" ning ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon ja bioloogilise mitmekesisuse konventsioon. 1997. aastal sõlmiti Kyōto protokoll, millega ligikaudu kolmandik maailma riikidest nõustus vähendama või hoidma kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist 1990. aasta tasemel.

Toimus majandusliku ja poliitilise võimu ümberkorraldamine ja konsolideerumine, näiteks kapitaliturgude jätkuv massiline mobiliseerimine neoliberalismi, globaliseerumise ja külma sõja lõpu tõttu. Majanduslikult jõukad riigid levitasid globaliseerumist, millest lõikasid kasud mitmed arengumaad. Kõrge sissetulekuga riigid kogesid stabiilset majanduskasvu. Seevastu endiste Nõukogude Liidu riikide SKP vähenes neoliberaalse ümberkorraldamise tagajärjel. Rahvusvaheline kaubandus suurenes Euroopa Liidu loomisega selle tänapäevasel kujul 1993. aastal (Maastrichti leping), NAFTA vabakaubanduslepingu (Põhja-Ameerika vabakaubanduse lepingu) sõlmimimisega 1994. aastal ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) moodustamisega 1995. aastal. Nelja Aasia tiigri, ASEANi, Austraalia ja Jaapani majanduste arengut takistas 1997. aasta Aasia finantskriis ja 1990. aastate alguse majanduslangus.

Suuremate alanud sõdade hulka kuulusid esimene ja teine Kongo sõda, Rwanda kodusõda ja genotsiid, Somaalia kodusõda ja Sierra Leone kodusõda Aafrikas; Jugoslaavia sõjad Kagu-Euroopas; esimene ja teine Tšetšeenia sõda Venemaal; ja Lahesõda Lähis-Idas. Afganistani konflikt ja Colombia konflikt jätkusid. Oslo lepped näisid kuulutavat Iisraeli-Palestiina konflikti lõppu, kuid see lootus kujunes asjatuks. Põhja-Iirimaal aga peatusid rahutused 1998. aastal suure reede lepinguga, mis lõpetas 30 aastat kestnud vägivalla. Lõuna-Aafrika Vabariigis märkisid apartheidi lõppu esimesed rassilisest diskrimineerimisest vabad valimised 1994. aastal.

1997. aastal läks Hongkong erihalduspiirkonnana Hiina Rahvavabariigi koosseisu ja seda sündmust peetakse Briti impeeriumi lõpuks. 1999. aasta lõpul läks Macau Portugali juhtimise alt Hiina koosseisu, säilitades sarnaselt Hongkongile ülejäänud riigist erineva poliitilise ja majandusliku süsteemi. See märkis Portugali koloniaalimpeeriumi lõppu.

Nõukogude Liidu lagunemine võimaldas endiste liiduvabariikide iseseisvumist 1991. aastal. Samuti iseseisvusid Namiibia (1990), Eritrea (1993) ja Belau (1994). 1993. aastal leidis aset Tšehhoslovakkia lagunemine Tšehhiks ja Slovakkiaks. ÜRO järelevalve all korraldati 1999. aasta augustis Ida-Timoris referendum, kus said ülekaalu Ida-Timori iseseisvuse pooldajad, mis viis riigi iseisvumiseni 2002. aastal.

1991. aastal Nõukogude Liidus aset leidnud augustiputši läbikukkumine võimaldas Balti riikidel taastada oma iseseisvus (vaata Eesti taasiseseisvumine). Nõukogude Liit tunnustas Balti riikide iseseisvust 6. septembril, varsti pärast seda võeti Eesti, Läti ja Leedu ka ÜRO-sse. 1992. aasta suvel hakkas Eestis kehtima rahvahääletusel heaks kiidetud uus põhiseadus ning võeti kasutusele oma rahaühik, Eesti kroon. 1994. aasta 31. augustil viis Venemaa vastavalt Lennart Meri ja Boriss Jeltsini kokkuleppele ("juulilepped") oma väed Eestist välja, sellega sai läbi 55 aastat kestnud pidev võõrvägede asumine Eesti pinnal. 1994. aasta septembris leidis aset Estonia katastroof, kui parvlaev Estonia uppus reisil Tallinnast Stockholmi. Eesti sai Euroopa Liidu kandidaatliikmeks ja asuti liikuma NATO liikmestaatuse suunas.

Tähtsad inimesed