Ediakaara

	Aegkond	Ajastu
N	järgnev	järgnev
P R O T E R O S O I K U M
	Neoproterosoikum	Ediacara
		Krüogeen
		Ton
	Mesoproterosoikum	Sten (ajastu)
		Ectas
		Calymm
	Paleoproterosoikum	Stather
		Orosir
		Rhyac
		Sider
N	eelnev

Ediakaara avaneb Põhja-Eestis, kaardil kujutatud punase värviga

Ediakaara (Ediacara) on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ning geokronoloogiline üksus (ajastu), mis vastab ajavahemikule 635–541 miljonit aastat tagasi. See on Proterosoikumi noorim ajastu, millele eelneb Krüogeen ning järgneb Kambrium.

Varem nimetati Kambriumile eelnevat Proterosoikumi kõige hilisemat osa Vendiks. Sellel terminil pole siiski kunagi Rahvusvahelise Geoloogiaühingu tunnustust olnud. Samuti ei lange kokku Vendi ning Ediakaara alumine piir, mistõttu ei saa öelda, et Vend nimetati ümber Ediakaaraks.

Ladestu on nime saanud paiga järgi Lõuna-Austraalias.

Evolutsioon Ediakaara ajastul

jäljendkivistis organismist nimega Dickinsonia, kes oli üks tüüpiline Ediacara hulkrakne esindaja.

Varajane elu Maal oli mikroskoopiline, koosnedes ainuraksetest organismidest ja võimalik, et ka lihtsatest paljurakulistest organismidest. Selline aeg arvatakse olevat kestnud üle 3 miljardi aasta. Kaasaegsete teadmiste järgi toimus esimene keerukamate, hulkraksete organismide teke just Ediakaara ajastul. Tolle ajastu eluvorme tuntakse ainult kivististe, fossiilsete jäljendite järgi, mille nende pehmed kehad jätsid mudasse või tuhka, kuhu nad mattusid. Nad pole suguluses ega sarnane ühegi tänapäeval elava elusorganismiga. Need esimesed makroskoopilised hulkraksed olid võrreldes Kambriumist alguse saanud organismidega väga algelise ehitusega, enamasti liikumisvõimetud elusolendid, kes kasutasid toitainete omastamiseks valitseva hüpoteesi järgi osmoosi (osmotroofia). Ediakaara fauna, sellisel kujul nagu fossiilid osutavad, suri välja Kambriumi ajastu alguses, mida nimetatakse ka ussimaailmaks. Nii nimetatakse aega kui Ediacara lõppes ja Kambrium algas. Siis ilmuvad ussid, liikuvad olendid, kes arvatakse olevat olnud Ediakaara ajastu lõpu kihtide iseloomuliku augulise struktuuri põhjustajateks. Samuti oletatakse, et ussimaailm saigi saatuslikuks Ediakaara eluvormidele (üle 50 erineva organismi, leitud ligi 40-st kohast, kõigilt mandritelt peale Antarktika), kes olid kestlikud umbes 30 miljoni aasta jooksul.

Ediakaara kivimid Eestis

Ediakaara kivimeid leidub Eestis väga vähesel määral. Kivimid ei paljandu kuskil. Avamusala (vaata kaarti) on Põhja-Eesti pool- ja väikesaartel, kus Ediakaara setted asuvad pinnakate all. Valdavaks kivimiseks koostiseks on purdkivimid.

Vaata ka

• Geokronoloogiline skaala
• Ediakaara fauna
• Eesti kronostratigraafiline skaala
• Eesti geoloogiline ehitus