[Teaser of the day] Asyncdrone - Borax Soap

No Type

• Experimental rock 
• Avant-blues 
• No Wave 
• Avant-rock 

Artist: Asyncdrone

Release: We Who Are Distant

Label: No Type 

Year: 2003

[Teaser of the day] RO-or - Muidugi

Kubotrop

• Power electronics 
• Electronic music
• Improvised noise
• Noise music 

Artist: RO-or

Release: Violet Noise 2

Label: Kubotrop

Year: 2011

[Teaser of the day] Árbore Morta - Unha Árbore Morta Na Terra (A Dead Tree In The Earth)

• Abstract
• Electronic 
• Power electronics 
• Noise music 

Artist: Árbore Morta

Release: Árbore Podre

Label: Basement Corner Emissions

Year: 2026

The Hirundu -- Advertized As Magnatized (At Last) (2026)

Pitch And Putt/Bandcamp

• Avant-garde 
• DIY 
• Art rock 
• Ambient 
• Psycho-acoustic 
• Hauntology 
• Electronic 
• Turntablism
• Abstract 
• Experimentalism 
• Post-psychedelic 
• Dark ambient 
• Improvised music 
• Krautrock 
• Cinematic

Sageli osutub traagiliseks, kui jultunult inimene oma ja teiste elu vussi keerab, jäädes samal ajal täiesti tummahambaks, et mõista, kuidas tragöödia temast endast alguse on saanud ning kuidas ta seda pidevalt toidab. Aga nimetatud mõttetera võib üle kanda kunstiilma ja ümber pöörata niimoodi, et näidata ühe või teise looja erakordsust. Inglane Johnny Crewdson (JC) teiste inglise tüüpidega alustas muusikaloomist 80ndate lõpus, olles inspireeritud televiisorist nähtud Happy Mondays'i esinemisest. Vähehaaval on teised tüübid kõrvalt pudenenud, mistõttu The Hirundu'st õige pea sai ühemeheprojekt. Üks viimaseid tema asju, mida arvustasin, oli "Quernmore!" (2022), kus JC katsetas mürarohke bluusrokiga -- aga viisil, justkui olnuks tegu plaadimängija eksperimendiga. Meenutas Neu! katsetusi järjekorras teisel stuudioalbumil, kui Rother'il-Dinger'il oli raha otsa lõppenud ning lisalugude loomisel "remiksiti" juba olemasolevat kompositsiooni "Neuschnee/Super" eri kiirustel plaadimängijas ning magnetofonil. Võib öelda, et JC jätkab sarnase metoodikaga ka siin, et žanriline palett on avardunud. Näiteks "Tankard" on hüpnootiline krautrokk, mis, tõsi, on aeglaseks keeratud, mis võiks ka Daniel Lopatin'i repertuaari kuuluda, kui mees rohkem süvitsiminevam oleks. Aga jah, nagu ligi nelja kümnendi vältel kümnetel üllitistel, JC otsib ja katsetab -- ning leiab taas õige väljapääsu. Talle sageli omane dadaistlik segment seekord on teisenenud eksperimentaalseks energiaks; isegi abstraheeritud kaemuseks, mis sageli justnagu on suunatud tahaplaanile (mis sümboolselt peegeldab tema olematut suhet muusikatööstusega. Aga ka laiemas plaanis peavoolu ja infovoogu sobitumisel -- nt bändinimi tekitab otsingumootoris segadust). See näitab tema kui looja meisterlikkust, oskust delikaatselt nihestada ja nihkuda, mängida lisaks nähtavale ka nähtamatuga. Seda võib tõlgendada ka kolmandat moodi -- see, mis näikse ilmuvat, ilmneb kaude peeglite peegelduste peegeldustena. Mõni lugu näikse kõlavat laiekraanhõllandusena...ja kõlabki sellena, ent pakkudes kogemust väljaspool harjumuslikku situatsiooni. Ka vabajäts ei pea kihutama sajaga, piisab piduritega mängimisest, vaheldumisi aeglustades ja kiirendades. Nõnda, et flööt muutub libatrompetiks või -saksofoniks. Albumi ja lugude ebatavaline kirjaviis osutab kõrvalekaldele, hälbele, rikutusele. JC tekitatud deviatsioonid on konstruktiivset muutust esile kutsuvad, viies helikeelt kuhugi kaugemale ja sügavamale. Taaskord võib nentida, et päeva lõpuks on kuulaja kogenud paljut ning hulgi, ent mitte lämmatavas koguses. 9.0 (8.5-9.5)

Borax -- Tallinn (1997)

Heven

• Neo-psychedelia 
• Power pop 
• Alternative rock 
• Remixes 
• IDM 
• Breakbeat
• Alternative dance 
• Electronic music 
• Jungle

Borax kindlasti oli üks Eesti indiroki nurgakivisid 90ndatel (ning järelikult ka loovas plaanis), ning käesolevast taiesest möödub tuleval aastal juba kolm kümnendit. Nõukogude Liidu lagunemisele järgnenud kultuurilisest sulast kerkisid esile bändid - kahtlemata Röövel Ööbik oli suureks erandiks, hakates rada sisse lükkama juba 80ndatel - mil kohalikud kitarrimuusikale keskendunud lõngused innustusid Lääne indimuusikast. Aga oli ka, millest ja kellest innustuda! Nii tolles hetkes kui ka paarikümne aasta retrospektiivis. Siiski Borax erines nii Dallas'est, Bizarre'ist kui ka Dreamphish'ist (kui võtta väljapaistvaimad kaasaegsed võrdluseks). Enne käesolevat taiest üllitas bänd kaks albumit ("Aurora Borealis" ning "C"), ning viimatimainitu üks lugudest-modifikatsioonidest ("Spartakiaad `96") ulatub ka käesolevale. 8-loolisel lisatakse toorele, suht monoliitsele kidramürale vaheldust puhkpillide rõkkamisega - mis meenutavad The Boo Radleys'e varajast, hunnitult näkku üürgavat loomingut. Aga kindlasti ka Blur'i "Great Escape'i" mõjusid võib siin täheldada (mis on väga hea album!). Psühhedeelsel koel aitavad õilmitseda ka Vermona klahvpillid ja varasemast sünteetilisemad masinad (või siis viimistletum helitöötlus), luues otsekohese, kuid valdavalt kombeka atmosfääri, laskumata kunstilistesse liialdustesse. Eelpoolkirjeldatud stiililised valikud ei ole enam valdavad, et seda saaks üldistada ja erinevalt varasematest taiestest üle kanda. Elektrooniline fookus on tulnud, et jääda (mitte ainult Quite'i IDM- ning Out-Or'i jungle/breakbeat-töötluste näol). Olenevalt (poliitilisest) vaatenurgast -- helivalemit kas ülendavad või muudavad keerulisemaks Nõukogude filmidest pärit sämplid ja dialoogikatked pluss visuaalne külg-- suht kummastav on keset lugu ("Some 1 Story") kuulda (mehe armuvalust kantud) dialoogi; muusikud justkui püüdes mälestada hetki (või korrastada alateadvust), et alles hoida sidet lapsepõlvega. Teisalt loo "Sunshine Boy" lõpetab imetabane hõllandus, mis üleelusuuruses ületab ajastupiire ning ühiskondlikke formatsioone. Kokkuvõtvalt tuleb möönda, et üllitis ei tekita samavõrd positiivset tunnet, kui omal ajal, ent mingid hetked siin kahtlemata toidavad. Ajahambale ei ole see suutnud kuigi vastu panna -- ilmselt ka kontrast elektroonilise- ja rokilahtri vahel mitte ei täienda teineteist, vaid sellest paraku sündiv ebaühtlus nudib üldmuljet. Selleks pidanuks rokiosa olema rohkem viimistletum, mitte vana rasva peal libisev ruumitäide, mille meloodiad ja laulukirjutamise lahendused taanduvad lihtsustatuks ja naruke banaalsekski. Või siis (lisaks) -- ei ole ka mitte kõik sünteetiline poolis kuigi toitev. Parim lugu - ja mis täiesti rahuldab! - on hõimlikku trummeldamisse sulguv "Night Flight (In Snow)". Aga ajal(ool)ine tähis on see igatahes. 7.0 (6.5-8.5)

[Teaser of the day] Broken Fingers - Ccccuh

Archive

• Drag house
• Newbreed
• Avant-electronica 
• Electronic 
• Experimental electronica
• Witch house

Artist: Broken Fingers

Release: Ellipsis

Label: Archive/Bandcamp 

Year: 2012

[Teaser of the day] Holy Fanda & The Reverends - Ocean

• Alt-country
• Folk indie 
• Americana 
• Indie folk 

Artist: Holy Fanda & The Reverends

Release: The End of The Road

Label: Polí5

Year: 2025

[Teaser of the day] Smiltzo - White Castling (g1) - Black Knight (d4) Taken!

Jamendo

• Neo-progressive rock 
• Electronic 
• RIO
• Experimental rock 
• Art rock 
• Avant-rock 
• Avant-prog

Artist: Smiltzo

Release: The Loneliness Of Chess Players

Label: Enoughrecords 

Year: 2024

[Teaser of the day] Pharma - Strax

Tape Safe

• Experimental rock 
• Post-rock
• Post-hardcore 
• Art rock
• Post-metal

Artist: Pharma

Release: Near

Label: Tape Safe

Year: 2016

[Teaser of the day] Apeiron Flux - Rain Falling Like Data From a Child

Lost Children 

• Post-rock 
• Electronic
• Musique concrète
• Avant-rock 
• Art rock 
• Ambient rock 
• Experimental rock 
• Post-industrial 

Artist: Apeiron Flux

Release: The Silent Ballet: Volume 3

Label: Lost Children 

Year: 2007

[Teaser of the day] MYIASIS - bottomless void

• Electronic 
• Dungeon synth 
• Fantasy music 

Artist: MYIASIS 

Release: terrifying tales from the silent people

Label: Self-released/Bandcamp 

Year: 2025

Infant T(r)ee -- Infant T(r)ee (2010)

Laverna

• Modern classical 
• DIY
• Spoken word 
• Art music 
• Improvised music

Elame lollide maailmas. Lollide muusikute maailmas, kelle muusikat järgitakse ja kelle muusika eest makstakse arusaamatutel põhjustel (miljoneid). Hiljuti endise poistebändi - mille nime ma tõesti ei mäleta ning mille mäletamine muusikaajalooliselt mitte midagi ei anna! - liige Robbie Williams võttis vaevaks ühe loo pealkirjastada "Morrissey", et muusikalegendi tögada viisil, mis on olnud viimase nurgakiviks rohkem kui nelja dekaadi pikkuse karjääri vältel. Tühisus tuleb arvama midagi mehest, kes tõesti on loonud ja päästnud tuhandeid hingi. Kui näiteks asjalikud Mark E. Smith või Piero Scaruffi arvavad-on arvanud midagi (kriitilist) tema kohta, siis jah, olgu nii. Aga keegi õnnetu Robert W? WTF! Käesolev 32-minutiline taies seevastu suudab tagasiulatuvalt eelpoolkirjeldatud sitaputru jõehobulikult hajutada, pakkudes jätsu, ämbiendi, improviseeritud muusika ning madalsagedusliku produktsiooni "ohvriks" langenud rütmistiku sünergiat. Selle kohal hõljub itaaliakeelne jutustus, mille sõnad on pooleldi maetud talviste helitormide keeristesse, mis raputavad väikeskaala stiihiatena nagu lumikeeris pühiks üle kõleda tasandiku. Trompetite sektsioonist samuti -- justkui Miles Davis'e 60ndate perioodi muusikat olnuks Teo Macero ja Gil Evans'i asemel produtseerinud Leyland Kirby (The Caretaker). Trompetid on siin tõeliseks ilmutuseks: kummituslikud, aga veidralt lohutavad, vilkudes sisse ja välja ähmaste meelde turgatanud unenägudena. Sugulushingedest soovitan kuulata teisi obskuurseid artiste nagu Tom Fahy't ja Dadala't. 8.0 (7.5-9.0)

芳川ヨシノ - Timeless Echoes (2025)

Maltine

• J-pop 
• Shibuya-kei 
• Electronic pop 
• Alternative pop 
• Synth-pop 
• Fusion 
• Sophisti-pop

Jaapani legendaarse ning populaarse netiplaadifirmaskeene perre kuuluva Maltine Records'i 9-looline taies tõstab esile õhulise ja sünteetilise heliilma, mis pakub ühelt poolt tuttavlikke tundmusi, mida saab konkreetselt seostada Nipponimaaga; ent teisalt sama tahk jääb ikkagi sügavalt eksootiliseks. Lauldakse nii kohalikus kui inglise keeles, mille üldine toon on muretu ning võib-olla isegi kussutav. Siin on lustlikku süntesaatoritega ludistamist, mis ometi ei muutu oma naba imetlemiseks, vaid pakkudes kontrapunkti õhulisele vokaalile. Kui nõrgemates väljaannetes võib selline säherdune helind muutuda tapeediks ja liftimuusikaks, kuid kui see on läbimõeldult komponeeritud - nagu see siin kõlab -, siis toimivad eredad ja animeeritud süntekaread sisuliselt teise häälena: põrkuvad vastu, vastavad või väänduvad piki põhivokaalmeloodiat. See loob energiat, hoides helikeele dünaamilisena ja takistab õhulisusel triivida vormitusse. Kui ma märgistasin muusikat ülalpool sildiga "süntpop", siis on see vaid poolenisti tõde, kuivõrd sünteetilisus ilmneb ka sofistipopi ja elektroonilise fusion'i kaudu. Nagu võib aimata, ei jää sellest ka klubimuusika kaugele. Nagu olen aru saanud, toovad Tõusva Päikese maa netiplaadifirmad ja nende artistid ööklubid rahvast täis. 8.0 (8.0-8.5)

[Teaser of the day] Bruce Russell - Kyoto Sonata 12

• Experimentalism
• Electronic
• Improvised music 
• Avant-electronica 
• Musique brut
• Experimental electronica 
• Micronoise
• Avant-garde 

Artist: Bruce Russell

Release: Dirtbox Sonatas: Kyoto and Elsewhere

Label: un poco fría

Year: 2025

[Teaser of the day] Lezet - Proots and Blaps

• Experimental electro
• Electronic music
• Hip-hop

Artist: Lezet

Release: Curds 27

Label: Bromtol Largesse

Year: 2025

[Teaser of the day] Digital Volt - Ciclo Forzado

Epa sonidos

• Dark electro
• Sampledelic 
• Dark synth
• Electronic music
• Electro pop

Artist: Digital Volt 

Release: Bucle Temporal

Label: Epa sonidos

Year: 2025

[Teaser of the day] DS-ARt - She's a Bird

Sofasound

• Sampledelic
• Electronic
• Cinematic 
• Easy listening
• Chilltronica 
• Hip-hop 

Artist: DS-ARt

Release: Goblens and Gilberts

Label: Sofasound

Year: 2004

[Teaser of the day] Jacek Sienkiewicz - Kompressor 2000

Site

• Acid jazz
• Electronic music 
• Deconstructed jazz
• Nu jazz
• Electronic jazz 

Artist: Jacek Sienkiewicz

Release: V.A. - Sad Electronics 3b

Label: Site

Year: 2006

[Teaser of the day] Ekkis - Dogs

Minordust

• Acid jazz
• Electronic music 
• Jazz house
• Nu jazz
• Electronic jazz

Artist: Ekkis

Release: The Yawn....

Label: Minordust 

Year: 2007

Martin Rach -- River/Home (2022)

Bandcamp

• Free jazz 
• Modern classical 
• Cool jazz 
• Improvised music 
• Experimentalism 
• Drone
• Post-classical 
• Avant-garde 
• Ambient

Leedu eksperimentalisti Martin Rach'i (MR) muusika eksisteerib paeluvas, enda kehtestatud nihkeseisundis. Mahukas diskograafia - avaldatud nii tema enda (lühendatud) nime all kui ka erinevate esinejanimede - Chtin Mara, Nin Martoize'i, Ainst Char'i, Elvii Marten'i, Mirth Mara, Marrach'i jt - all toimib MR looming kontseptuaalsel ristteel, kus jätsu, ämbientmuusika ja improviseeritud muusika progressioonid lakkavad edasi liikumast ja hakkavad üksteisesse sulanduma. Leeduka muusika kuulamine on sujuv arhitektuuriline lagunemine ning selle uuesti ülesehitamine, mis tekitab ka emotsionaalset voolavust. MR looming on harva ainult üks asi. Selle asemel käsitleb ta stiile skeletiraamidena, milledele ta riputab tekstuure ja "vigast" loogikat. Tema džässimõjutused osutuvad sageli žanri kummituseks. See on nostalgiline, virvendav mälestus puhk- ja löökpillidest, mis on aeglustunud, lahti võetud ja uuesti kokku pandud. See kannatlik ja tahtlik improvisatsioonivorm, mis esmapilgul eelistab noodi vaibumist helirünnakule. Paralleelselt sellega leiab aset ka emotsionaalne tsükkel, kus jõulised tõusud vahelduvad peaaegu vaikusega. Kuivõrd tegu on kompromissitu eksperimentaalmuusikaga, siis mainitud vaibumise element on ka tinglik. Rach'i praeguse loomingu kõige silmatorkavam element on dünaamiline volatiilsus. Tema kompositsioonid ei ole lihtsalt üleminekud, vaid need kas purskuvad või pihustuvad. Just siis, kui kuulaja harjub konkreetses suunas pealetungiga, lõikab artist sageli juhtme läbi. See kontrast loob tunde dekonstrueeritud aju fenomenoloogiast -- konkreetsemalt helilisest kujutisest mõtteprotsessis, kuidas see elama võiks hakata, kuidas see konteksti ümber kujundab. Kord on siin näha puid, ent mitte metsa nende taga. Kord on seal mets, ent hägune pilk takistab objekte konkretiseerimast. Jättes näiteks mõnes loos õhkõrna piiri klassikalise muusika ja droonmuusika vahele. 8.5 (8.0-9.0)

[Teaser of the day] Dyman - Kill The Flesh

Enoughrecords 

• Electronic music
• Dubstep
• Breaks

Artist: Dyman

Release: Infection

Label: Enoughrecords 

Year: 2014

[Teaser of the day] Thuoom - Omnicore

Textural Healing

• Ambient 
• Avant-garde
• Experimental electronica 
• Electronic
• Avant-electronica 
• Experimentalism 

Artist: Thuoom 

Release: Through This Dark Rain

Label: Textural Healing

Year: 2012

[Teaser of the day] bryyn - Quiet

Jamendo

• Indie folk
• Singer-songwriter 
• Folk indie
• Alt-folk

Artist: bryyn

Release: Les Alpettes 

Label: Jamendo

Year: 2012

[Teaser of the day] Marco Lucchi - Angel

Breathe Compilations

• Post-classical 
• Ambient 
• Art music
• Electronic

Artist: Marco Lucchi

Release: Se Da Lontano

Label: Breathe Compilations 

Year: 2026

[Teaser of the day] Tortoise - Dot/Eyes

Archive

• Post-rock 
• Improvised music 
• Experimental rock 
• Live
• Jazz rock
• Avant-rock
• Art rock

Artist: Tortoise

Release: Live at Great American Music Hall on 2017-04-19

Label: Live Music Archive

Year: 2017

[Teaser of the day] DELAYSCAPE - Office 808

Cold Room

• Ambient techno
• Electronic music
• IDM
• Electro

Artist: DELAYSCAPE 

Release: Suburban Electro EP

Label: Cold Room

Year: 2007

KWI -- Hands (2025)

CS Industrial 1982-2010

• Experimentalism 
• Noise music 
• Avant-electronica 
• Industrial music 
• Avant-garde 
• Improvised noise 
• Experimental electronica

Tšehhi eksperimentaalmuusikal läheb hästi, kuivõrd kaks selle valdkonna plaadifirmat - CS Industrial 1982-2010 ning Noise Margin on tõusnud jõuliselt esile, andes välja enamasti ahmima võtvat helindit. Tõsi, esimene neist oli püünel juba aastaid tagasi ning pigem on hakanud taanduma, ent teine tegutseb aktiivsuse tipul. Arusaadav on esimese taandumine, sest nagu nimigi ütleb, siis rõhuasetus oli suunatud vanemale, ajaloolisele industriaal- ja müramuusikale. Ka samad artistid jooksevad kummagi diskograafiast läbi -- põhiosa taieseid tuleb legendaarselt rühmituselt nimega Interpretace või sellega seotud tegelastelt. Ka Slawek KWI on legendaarne artist, kes on tegutsenud 80ndate teisest poolest saati. Tema kahest pikast kompositsioonist koosnev taies demonstreerib eksperimentaalse elektron- ja müramuusika kokkukuulumist, mida ühendavaks detailiks on "improvisatsioonid" modulaarsüntesaatori(te)l. Kujutagem ette, et ostate omale seesuguse pilli - koguka, paarikümne kilose tüki -, ning hakkate katsetama ja katsetama ning katsetama. Ei taha ei süüa, juua ega magada. Ent mingil hetkel ei piisa ka sellest -- õhku võngutada on tore, ent veelgi ähedam on, kui selle õhuvõngutamise parimaid osi saaks teistega jagada. Kuivõrd tegu on eksperimentaalmuusikaga, siis Kingsley või Perrey stiilis meloodiatele keskenduvat analoogludistamist siin ei kuule. Siin püütakse tuumitsi sügavale helisse tungida ning tuuakse esile helide erinevaid avaldumisviise. Avaldusvorm võib osutuda nakatumisvormiks. Nagu riukalikud kratid mängiksid lõbustavaid heliefekte klahvpillidel, mille nad on piista pannud progevanadelt. Ka Marsil saabub kord kevad -- siinne helistiihia meenutab mõneti (üle tundmatute maastike) rulluvat loodusraevu. Olgu kinnisideeline masin sulle kerge! 8.5 (8.0-9.0)

[Teaser of the day] nd dentico - List Of Uncommon Usernames

• Lowercase
• Electronic
• Musique concrète
• Microsound
• Experimentalism 
• Abstract
• Glitchtronica
• Piano music
• Avant-garde
• Reductionism 

Artist: nd dentico

Release: i've seen collies before but never seen them flower

Label: Histamine Tapes

Year: 2025

[Teaser of the day] Arbola - ardina gc

Alg-a

• Field recording 
• Musique concrète
• Sound art 
• Phonography
• Found sound 

Artist: Arbole

Release: Blezna

Label: Alg-a

Year: 2010

[Teaser of the day] Monster Rally - A Voice

• Exotica pop 
• Easy listening
• Tiki music
• Lounge pop 

Artist: Monster Rally

Release: Palm Reader

Label: Self-released/Bandcamp 

Year: 2010

Makunouchi Bento -- Saloane SCRUM (2025)

Bandcamp

• Ambient 
• Art music
• Cinematic 
• Electro-acoustic 
• Avant-garde
• Hauntology 
• Electronic music 
• Experimentalism

Tahaks osata kirjutada sama meditatiivset mõtisklust võrdluses Makunouchi Bento (MB) pakutava helikeelega. Paar aastakümnet tegutsenud söakas Rumeenia eksperimentaal-elektroakustiline tandem Felix Petrescu ja Valentin Toma ei ole ilmselt veel leidnud väärilist tunnustust selle imetabase eest, mida nad on loonud siia ilma (ja võib-olla ka sellest väljapoole)  Aga nagu üks tark šveitslane ütles, et ükskõik kui isoleeritud ja üksildasena sa end ka tunned, kui teed oma tööd siiralt ja kohusetundlikult, tulevad tundmatud liitlased sind otsima. See annab vargsi lootusrikka, peaaegu vaimse tooni. See indikeerib duo pühendumust: nende siiras ja kompromissitu lähenemine filmilinalikule, piire hägustava muusika loomisele köidab loomuldasa kuulajaid, kes resoneeruvad selle veidrusega. Muusikaskeenedes, kus nähtavus sageli sõltub trendidest või esteetiliste algoritmide resonantsist, tundub see õrna kunstilise terviklikkuse manifestina. Nende muusika kirjeldus võiks lähtuda aja ja ruumi trotsimisest -- tuttavlik, millele samas on väga raske näppu peale panna -- võimatu määratleda, jättes järele vaid püsiva meeldivuse tunde. MB looming segab sageli kummituslikke elemente (ilmselt vanade salvestuste kummituslike kajade simulatsioonid, hingedelt maha kistud rahvamuusika, koost lagunevad elektroonilised atmosfäärid, orgaaniliste pulsside resonantsid väliülesvõtete ja elektroakustilise kihistusega. Nagu juba kaude öeldud: muusika tundub pooleldi meelde jäänud unenäona või pooleldi kuuldud meloodiana teisest kultuurist või ajastust, mis lahustub hetkel, kui püüda seda haarata ning määratleda. See peegeldab seda, kuidas nende albumid - varastest intelligentse elektronmuusika varjundiga eksperimentidest hilisemate teosteni, nagu helindid olematutele filmidele või olles oma tegemistes inspireeritud Bela Bartók'i folklooriarhiividest - kutsuvad esile kadunud või paralleelmaailmu, neid kunagi targu selgitamata. See on müstikat toitev sügav allikas. Nende tähelepanu keskendub tasakaalule ja hingamisele: põnevus ja intriig, aga ka rahu ja vaikus -- viis, kuidas muusika hingab ja lõdvestub, laieneb ja tõmbub kokku. Nende teosed liiguvad sageli läbi pinge ja vabanemise spiraalide -- kramplik tõmblemine lõõgastumise eeltingimusena on kena, sisuliselt füsioloogiline metafoor sellele, kuidas nende tihedamad, lämmatavamad lõigud lükkavad lahti tee õhulistele hetkedele. See ei ole lihtsalt hõljuv ämbientmuusika; see on muusika, millel on lisaks pulss, mälu ja emotsionaalne lihaskond. Viide euroopalikkusele ja orientalismile on pigem teenitud kui poosetav hoiak. Lai palett mentaliteedi ja praktikate läbipõimumisest - provintslikud juured, globaalsed sämplimistraditsioonid ning spektraalne töötlus - teeb erilise tegevusjuhendina ruumi uutele kummitustele kunatises hetkes. See on erakordselt tundlik ja läbinägelik teos, vältides žanritesse vajumist või tehniliste traagelniitide paljastamist esteetilises joovastuses, eelistades igatahes muusika emotsionaalse ja eksistentsiaalse mõju esilekutsumist. Juhul kui olete olnud Timișoara tandemi muusika austaja (või selliste artistide nagu The Caretaker`i ning The Fucked Up Beat`i oma), siis taoline tekst(uur) peegeldab nende vaikset püsivust ja kummalist, ajatut ilu, milleks siiski on tarvitsenud aega. 9.0 (8.5-9.5)

[Teaser of the day] The Echelon Effect - Gentle Dice

• Experimental rock
• Ambient rock
• Electronic 
• Post-rock 
• Musique concrète 
• Art rock 

Artist: The Echelon Effect

Release: Departure 

Label: Self-released/Bandcamp 

Year: 2025

[Teaser of the day] Omar Grandoso & Los Espectros del Ritmo - Preludio y fuga a México

• Improvised music
• Experimentalism 
• Free jazz 
• Improvised noise
• Avant-garde 

Artist: Omar Grandoso & Los Espectros del Ritmo

Release: Anti Jazz Climax

Label: Antena.art.br

Year: 2021

[Teaser of the day] Nefasto Celiba - Notturno#11

23 Diskettes

• Experimentalism
• Electronic music
• Glitchtronica
• Micronoise 
• Avant-garde 

Artist: Nefasto Celiba

Release: Notturni

Label: 23 Diskettes 

Year: 2025

Hanetration -- Waldsterben EP (2015)

Bandcamp

• Drone
• Art pop 
• Post-minimalism 
• DIY 
• Abstract 
• Drone pop 
• Neokrautrock 
• Avant-pop 
• Microtonal 
• Experimentalism
• Acid rock 
• Indietronica 
• Avant-garde
• Post-psychedelic 
• Organcore 
• Experimental pop

Udusel Albionil elutsevast-tegutsevast artistist Hanetration on aastatega kujunenud üks lemmikartiste. Kuigi reeglina olen viimastel aastatel kuulanud üksnes ta kronoloogiliselt paremale jäävaid, st uusi taieseid, siis tore on naasta ka vanade manu. Sest seal on juured ning vanad osised, milledest on tulevikus uusi asju üles ehitatud. „Waldsterben“ - kuigi olen saksa keelt põhikeelena õppinud, olen paraku lõviosa sellest unustanud - tähendab see ilmselt „metsa surma (protsessi)“, mis germaani maades ja üldisemalt Läänes on osutunud tõsiseks probleemiks. Metsad on kas maha võetud ja raadatud või muudetud parkideks. Tõepoolest, kust võtab inimene õiguse hävitada midagi, mis on piisavalt õnnis, et meie hinge ülendada? Nagu Elias Canetti on maininud, et mets moodustab midagi väga erilist -- omanäolise katedraali. „Waldsterbenit“ kuulates võiks öelda, et projekt on võimalus aega taaselustada. Hanetration'i taies kõlab sarnaselt popmuusikaga, kuigi artist hoiab tähelepanelikult sellega vahemaad; olles küllastunud meeldejäävate rütmidega ja mille ligitõmbavuse valem lähtub hoopis teistsugustest väärtushinnangutest ning kunstilistest võtetest. Lõpupoos „Aurora“ ei mängita peitust: siin luuakse summutatuid rütme ja kurjakuulutavaid droonhelisid, pakkudes samal ajal kogu loo vältel lakkamatult minimaalseid muutusi. „Friction“ on näide sellest, kuidas Hanetration on loo painutanud meelierutavalt droonivaks happerokimalliks, muutudes ning hakates lõpuosas kõlama toretsevalt barokselt hoovavate katedraaliorelite põhjal. „Impulse“ on midagi, mis...ilmselgelt on ajendatud motoorsest krautroki traditsioonist, kuna need kohtuvad hüpnootilise bassikäigu ning kergelt varjuva trummihelide ristumiskohas, meenutades seeläbi eelkõike ansamblit NEU! ning verisulis Kraftwerk'i. Meenutades, kuivõrd ennekõike on see eriline ristand motoorsusest ning rituaalsest hõimlikkusest (võib naljatamisi fantaseerida -- ehk oleks nõnda mõni Aafrika hõim kõlanud, kui Saksamaal olnuks Mustal Mandril asumaid ning kolonisatsioon kestnuks veel pool sajandit pärast teist maailmasõda). Hanetration`i diskograafiat võib tajuda sarnaselt lookleva rajaga, mis koosneb suurematest ja väiksematest kurvidest, kõrvalepõigetest ning puude ja rahnude taha vaatamisest. Heliloomingu absoluutskaalal on see kindlasti silmapaistev üllitis. Sisenege tüünelt ja kartuseta Cornwall'i artisti katedraali. 9.0 (8.5-9.5)

Cinchel -- Reign Water (2014)

Subterranean Tide

• Ambient 
• Electronic 
• Microsound 
• Art music 
• Avant-garde 
• Post-minimalism 
• Drone 
• Abstract 
• Guitar ambient 
• Experimentalism 
• Sound art 
• Ambient drone 
• Microtonal

Jason Shanley (JS) ehk Cinchel on Tuulisest Linnast pärit produtsent, kes on alates aastast 2010 üllitanud keskmiselt ühe albumi aastas (ning käputäis EP-sid lisaks). Eeldatavasti minimaal-optimaalselt on see piisav aeg, et ühelt poolt tagantjärele kainenenult analüüsida juba tehtut ning samas kaugeneda eelmise üllitise tegemistest ning keskenduda uuele. „Reign Water“ koosneb kuuest kompositsioonist, mis koosnevad tihedast ent õhulisest droonmuusikast, tektoonilist efekti manavatest madalbassisagedustest ning pealtnäha suva helide hõljumisest ümberringi. JS kitarristina - ent ennekõike helieksperimentaatorina - toob välja kitarri kui instrumendi varjatud hüvesid. Vaatamata esmapilgul karmile ja kasinale olemusele paljastab tervik kuulamisprotsessi käigus peensusi (mis lõppkokkuvõttes moodustavad mõjusa heliuniversumi). Mis on ka väga oluline muusikateose sidususeks -- tajun mängulisust või koguni leebet irooniat tema käekirjas ja tegemistes (iseäranis loos "Water, Dirt, Flower Food"). Kohati kaunistavad seda sädelevad hetktõrke-helid, kohati hakkavad pikaldased noodid elektrooniliste impulssidena tukslema, kohati akordide kõrgust keeratakse kõrgemaks, tekitades kergelt ebamaist - et mitte öelda perverteeritud - efekti. See mulje avaldub ka pikima kompositsiooni "Animals Take Shelter" keskosast saati, kui eelnevalt sünteetilise magmana kuulajale pealevalgunud droonhelid taanduvad sfääride niidistiku ja konfettide ees, et need saaksid paisuda algul lummavaks ning seejärel eepiliseks võnkumiseks. Rääkides kesksest droonmuusikast -- siis JS toob esile eelduslikult minimalistliku muusika ühe praktiseerituima alaliigi puhul erinevaid modaalsusi, mis tõesti hoovavad omaette maailmadena omaette universumis. "The Cold Appears" - kujutan ette - Chicago elanikke Michigan`i järve kallastel Suure Järvistu jäist hingust nii füüsiliselt kui visuaalselt - murenenud jää(kamakate) raevukalt lainetavat suppi - samaaegselt nautisklemas ja trotsimas (kahtlemata need imetabased ja maagilised 45 minutit muljetavad ka Maarjamaa lumetuisuses ilmas). Lõpuloo "All Is Renewed" tämbrid muutuvad pehmemaks ja popilikumaks sulnis pulseerimise vormis, lähenedes pigem Stereolab'i katsetuslikematele hetkedele (ning seeläbi ka Steve Reich'i orelieksperimentidele). 9.0 (8.0-9.5)

[Teaser of the day] Akiba Jonze - Esbat

Mothermantra

• Ambient pop
• Electronic
• Art rock 
• Easy listening 
• New Age 

Artist: Akiba Jonze

Release: LVNA

Label: Mothermantra

Year: 2017

[Teaser of the day] Line Noise - Telepathyn Girl

Nishi

• Ambient techno
• Electronic music
• Breaks
• Downtempo 

Artist: Line Noise 

Release: Ancestral Oddity 

Label: Nishi 

Year: 2003

[Teaser of the day] Jerzz - Paranoid Gangstaz

Sublogic

• Trip-hop
• Acid jazz
• Breaks
• Electronic music  
• Dark ambient 
• Nu jazz 

Artist: Jerzz 

Release: Wize Men Fly Straight EP

Label: Sublogic 

Year: 2004

Ratkiller -- Antifinity (2025)

Glitch Please

• Noise music 
• Plunderphonics 
• Avant-garde 
• Sampledelic 
• Freeformfreakout 
• Sound collage 
• Electronic 
• Power electronics 
• Psycho-acoustic 
• Experimentalism 
• Acousmatic music 
• Sound poetry 
• Abstract

Aastakümneid tagasi salvestasin The Fall'i albumi "Perverted By Language" (1983) kassetile. Mingi hetk keerasin lindi tagurpidi, tahtes kuulda "normaalset" keelt. Nali naljaks (see lause teine pool), aga Mihkel Kleis'i (MK) ehk Ratkiller`i 31-minutiline (või siis 62-minutiline) taies edukat 2025. aastat nautinud Eesti plaadifirma Glitch Please'i all pakub "normaalse" versiooni kõrvale ka "rikutut", antud juhul tagurpidi pööratud kompositsiooni. Autori sõnul võib muusikat võrrelda peeglitest täidetud ruumiga, kus peeglid peegeldavad üksteist. Arvata võib, et tulemuseks ei saa olla mitte midagi muud kui midagi väga skisoidset, st mõistusele hoomamatut. Inimlikul tasandil -- kas see on midagi ideerünnaku sarnast? Ideede rünnak -- kui subjekti mõjutavad samaaegselt teised subjektid, mõjutades üksteise psühhilist tuuma, üksteise egosid, üksteise raskelt kokku traageldatud "minasid", et sellel lasta taas mõrad peegelpinda lüüa; kirjeldatu ning sellest johtuva valu tagajärjel hakatakse otsima vaba ust, et ruumist saaks võimalikult ruttu lahkuda. See hüperkollaaž ei anna asu ei helisemantilises ega -intensiivses tähenduses. Üks armutu "nuudeldamine" pealtnäha loogiliselt rakendudes, aga...loogiline vastuolu ilmneb tervet mõistust murendavas intensiivsuses, pakendades tuhandeid eri kujukestega killukesi ühtseks tervikuks, lükates neid kokku ning pannes hoovama. Energiline intensiivsus on poom, mille kaikudes killukesed killustuvad üksteise kõrvale (ning mõned kõrvuti asuvad põimuvad teineteisest läbi). Mainitud nuudeldamine ulatub kahtlemata ka mustmetalli (sund)impulsside mõjuulatusse -- selle ebaromantilisse haavatavusse, evides selle müstilist kultuslikku jõudu ning positiivset irratsionaalsust ((lõhenemisel ja lagunemisel kui kontrollmehhanismide kadumisest tekkinud (lisa)jõudu)). Kaasasündinud surmatungi impulsse siin ei püüta välja lülitada, vaid vastupidi -- tugevate emotsioonide laastamistöö viiakse primitiivseimale tasandile. Lõpuks saabub kompromiteeritud vaibumine ja rahu -- kui valu "pärisimpulsid" on vaibunud, ent alles on jäänud fantoompisted. Nõnda see tervikobjekt kujunebki kuulaja (s)ees. Õieti kuulaja muutub. 8.5 (8.0-8.5)

Night Tapes -- portals//polarities (2025)

Nettwerk/Bandcamp

• Indie pop/rock 
• Glo-fi 
• Dream pop 
• Chillwave 
• Shoegazing 
• Electronic 
• Alternative pop/rock 
• Hypnagogic pop 
• Ambient pop 
• Alternative dance 
• Psychedelic 
• Indie dance

Ilmselt kui Night Tapes'i album ilmunuks 16-17 aastat tagasi, olnuks London'i ansamblil paremad võimalused läbilöögiks. Kuivõrd tegu on muusikatööstuses osalejaga, siis tuleb arvestada turukonjuktuuriga. Ilmselt nad ise ei ole ju trendimuutjad-murdjad, mistõttu tuleb kuhugi voogu sobituda. Või siis pigem -- las koerad klähvivad, karavan läheb edasi! Tegu on ju igati korraliku muusikaga, mida ei pea korralikus seltskonnas häbenema, ammutades peaasjalikult jõudu chillwave/glo-fi/hüpnagoogilise popi maagiast. Ent pealkiri osutab sellele, mis annab käesolevale 13-loolisele taiesele lõpliku viimistluse ning veetluse. Liikumine mööda indimuusika erinevaid modaalsusi annab asjale õige maitse manu ning lisab krehvtisust, mistõttu muidu liiga kergekaaluliseks kuulamiseks jääda võinud taies apelleerib oskuslikult tundlikkusele ja emotsioonidele. Kahtlemata on vahe unelemispopil ja unelemispopil -- kui näiteks neli kümnendit tagasi Boston'i punt Galaxie 500 viljeles seda minimalistlike kitarride ja vokaali saatel, siis jah, Iiris Vesik'u sugereeriv vokaal osutab enim sellele traditsioonile. Tugev klahvpillide olemasolu loob teistsugusema - juba valmis - kõrgplatvormi, millel jätkub peenhäälestus. Olenevalt konkreetsetest lugudest meenuvad kord The Sundays, kord Pia Fraus, kord Memoryhouse, kord Ariel Pink, kord tantsuline Curve. Tõepoolest, ühes loos jõnksutavad trummi ja bassi/jungle-rütmid vankrit edasi, kasvades tasapisi eepiliseks ämbientpoprokiks. Nii mõnigi kord lauljatari dešifreerimatusse kalduv vokaalitsemine hakkab meenutama unelemispopi ema Elisabeth Fraser'it ning tema bändi Cocteau Twins'i müstilisemast veimevakast tõusvat muusikat. Albumi teises pooles on mitu pärlit, milledega võiks illustreerida möödunud aasta väljapaistva rokkmuusika kogumikke. Jäingi hindamisel veidi kahe heinakuhja vahele kinni -- otsustasin lõpuks, et tegu ei ole palju hea, vaid natuke väga hea üllitisega. 8.5 (7.5-9.0)

Mendigo -- Olamuetra (2004)

Subsource

• Ambient 
• Organic electronica 
• Abstract 
• Drone 
• Experimental electronica 
• Glitchtronica 
• Avant-electronica 
• Microsound

Kes kaeb väljapoole -- unistab, kes kaeb sissepoole -- ärkab. Carl Jung`i eristus ei valmista Renzo Peressi`le ehk Mendigo`le muret, kuna ta teeb mõlemat. Unistus on osa lootusest - lootus seevastu tähendab ootust teatud stsenaariumite täitumisele. Lootuse nihkumisel ootuseks teiseneb subjekti (passiivne) tegevus praktiliseks -- hakkab tegutsema. Heliloomeilmas on arusaamise piirid õhukesed, piiritlematud ning sageli kontrollimatud -- juhul kui artist ise ei ole seadnud teatud eesmärke. Ometi ka sellisel juhul asi taandub rohkem või vähemal määral vabale tõlgendamisele, mis teaduslikku vaatevinklit võrdluseks võttes ei vasta teaduslikele kriteeriumitele. Aga selles peitubki valdkondade loogika ja eristuse iva. 8-looline taies on loodud 2004. aastal, mil elektroonika ei olnud veel nii kättesaadav ning selle kvaliteet võis samuti kõikuda. Osaliselt sellest johtuvalt (või siis teadliku valiku tulemusena) on sellel taiesel tunda asjastuvaimu -- konarlikud helikänkrad ning hetktõrked sageli orgaanilist helikavatsuslikkust ja -loomet häirimas. Asi muutub veelgi segasemaks ses mõttes, et sugenevad mõtted heli kontrollimiseks algallikatest -- tekib tahe väljaandjast netiplaadifirma Subsource koduleheküljel failide voogedastuskontrollis kontrollida, kas tegu ei ole mitte riknenud failidega. Ent selleks kaob tahe ning teisalt taastub usk, kuna niikuinii tõlgendamise filter jääb vahele. Oluline on just võimalikkuste mitmekesisuse tulemuste nautimisest tulenevalt (muusika)elukvaliteeti tõsta. Selline muusika on igati parem, kui hiljuti nähtud lõik Pealtnägijas, mis oli pühendatud juubilarile Raimonds Pauls'ile. See muusika, mis sealt kostus, oli ikka masendavalt jube -- totalitaarestraad, millest vahtis vastu õõvastav hingetühjus, labasus ning kunstiline impotentsus. See on masendav osa jubedast ideoloogilisest kapast ja sisust nimega Nõukogude Liit, mis eelmisest sajandist paraku mitte ainult poliitikasse, vaid ka inimhinge on edasi kandunud. Need USA produd, kes väidetavalt olla nimetanud nende helide loojat geeniuseks, jätsid pehmelt öeldes kohtlase mulje. Ning on piinlik lugeda, kuidas Anne Veski nimetab end diivaks kusagil uudistes -- Eestis ainult Marju Kuut oli (loominguline) diiva, AV on temaga võrreldes eikeegi. Kurat võtaks! -- taanduge juba suurelt pildilt, mitte ärge mürgitage noorte hingi! Sellest johtuvalt -- Renzo Peressi abstraktne ning viljastavast tühjusest ning "vigadest" sündinud muusika on märksa "diivalikum" -- ärgitades tundma ja mõtlema, mitte madaldava nivelleerimisega inimhinge täis pasandama. 8.0 (7.5-8.5)

[Teaser of the day] Eric In The Kitchen - Everybody Knows Llamas Are Funny Party Guys

Tape Safe

• DIY
• Alternative rock
• Noise rock 
• Post-hardcore 
• Indie rock 

Artist: Eric In The Kitchen

Release: XEP EP

Label: Tape Safe 

Year: 2013

[Teaser of the day] Once Were Ghosts - Exoskeleton

Sirona-Records

• Post-rock 
• Indie rock
• Alternative rock 

Artist: Once Were Ghosts

Release: Transient Silence

Label: Sirona-Records 

Year: 2012 

[Teaser of the day] Outsider Birds - Long Road Back

MNMN

• Lo-fi
• Indie rock
• Shoegazing
• Psychedelic 
• DIY
• Alternative rock
• Dream pop 

Artist: Outsider Birds

Release: Realms

Label: MNMN 

Year: 2016

Quazimono -- Lo-Fi Anomalies for Anxious People (2024)

Mahorka/Bandcamp

• Breaks 
• Experimentalism 
• Post-minimalism 
• Electronic 
• Post-industrial 
• Avant-garde 
• Post-techno
• Avant-blues 
• Musique concrète 
• Spoken word

Kõrbemaastikud on (eksperimental)muusikas mänginud olulist rolli. Captain Beefheart - keda kõige vingem ja valusam kriitik Piero Scaruffi peab kõige olulisemaks (pop)muusikuks 20. sajandi teisel poolel - on liiva ja kivide keskel üles kasvanud. Aga ka Josh Homme, Stevie Nicks ning Frank Zappa omavad kõrbesugemeid. Kõrbemaastiku halastamatu olemuse hirmutavus ning kütkestavus romantilises veetluses kajavad neilt kõrvetatud luidetelt vastu: jäik, viljatu ja rahutukstegev, meenutades kuiva ja karmi maastikku, kus elunatuke on klammerdunud kõige peenema niidi külge. Tänu sellele eluimpulss rütmiks kehastununa eendubki kõleduse heliliseks topograafiaks. Elastse selgrooga rütm - kui ühtne tervik, ent ometi liigendatud osadest koosnev -, pulseerides mehaanilise järjekindlusega, peegeldades praguneva pinnase karjeid ning mudakänkrate murenemise kriginat. Need rütmid ei ole teada-tuntud rütmikeermetele orienteeritud; need tungivad peale, kaevudes sügavale kuulaja tajju nagu lihasse kinnitunud okkad. Siia on süstitud rahutus, peen dissonants, mis kiirgab vaikset valu, ilma et kunagi vallandaks stiihilisi emotsionaalseid puhanguid. Produktsioon on karm -- kaalutletult minimalistlik kaja (võib aeg-ajalt vaevu kogeda ümbritseva keskkonna kahinaid -- nii looduslikke kui industriaalseid), milles esmapilgul puuduvad lopsakad kihid, et rõhutada veelgi lõgistava rütmi kesksust ning fookust sellele (ainult albumit lõpetav tõlgenduslugu -- kajadest rikastatud bluusrokk -, võtab eelnevalt kogunenud pingeid maha). Kõrb ongi seetõttu kõrb, et seal ei ole kohta luksusele. Ent sellest viljatust pinnasest kasvab välja sügav intensiivsus: rahutute rütmide selgroogu painutav lainetus tekitab kumulatiivseid valuaistinguid, mis jätavad teadvusesse jälje veel kaua pärast hääbumist. Valu impulss kiirgab läbi järeleandmatu rütmilise nõudlikkuse ja helilise hõreduse. Neile, kes on valmis taluma seda karmi ilu, pakub see 10-looline taies transformatiivset teekonda -- rahutuks tegevat ja kummaliselt erksaks tegevat teekonda -- justkui julgustataks kuulajat isiklikke hirme teadvustama ning siis neile otsa vaatama. Väljaandjaks võrratu Bulgaaria netiplaadifirma Mahorka. 9.5 (9.0-10)

[Teaser of the day] Krzysztof Młyńczak - Through The Looking Glass

Sirona-Records

• Post-rock 
• Art rock
• Alternative rock 

Artist: Krzysztof Młyńczak

Release: Through The Looking Glass

Label: Sirona-Records  

Year: 2013

[Teaser of the day] Echonaif - Embrione

Nostress

• Experimental rock 
• Dub rock 
• Alternative rock
• Post-rock
• Avant-rock 

Artist: Echonaif

Release: La logica delle Falene

Label: Nostress 

Year: 2013  

[Teaser of the day] Unlogic Thing - Aimer

Liminal Recs

• Avant-electronica
• Musique concrète
• Breaks
• Ambient
• Electronic music
• Glitchtronica 
• Experimental electronica 

Artist: Unlogic Thing

Release: Seer

Label: Liminal Recs 

Year: 2014

Kosik -- Fastas (2003)

Please Do Something

• Indietronica 
• Avant-rock 
• Post-rock 
• Ambient rock
• Experimental rock 
• Electronic 
• Art rock 
• Alternative rock 
• Ambient pop

Matthew Borghi ning Michael Kirson-Goldapper tegutsesid tandemina üle-eelmise kümnendi hakul ning nende 3-looline taies on üllitatud olulise netiplaadifirma Please Do Something all (mille kuulsaimad artistid olid Khonnor ja Sickoakes). Siin on palju klavereid ning selle elektroonilisi modifikatsioone, paisudes kohati imetabasteks elektroonilisteks heiastusteks -- subliimseteks kangastusteks, ulatudes otsapidi rokkmuusikast väljapoole. Võib-olla üldse muusikast välja (sellest lõpupoole). Jah, üle kahe dekaadi tagasi võidi säherdust käsitleda ka elektroonilise muusikana, ent praegu - meeleheitlikul ristandite tagaajamise ajastul - on see rokkmuusika. Ennekõike lõpulugu "Wishing Well" mängib postroki regaaliatega, ent siiski vältides teravaid struktuurimuutusi ning äkilisi tõusunurki. Pastelsed, kordustesse käänduvad kitarrimustrid - mille taamal võnguvad üksikud efektid ning elektroonilised pannood - tungivad hüpnolainetusena kuulaja alateadvuslikesse kihtidesse pinda raputama. Kujutlegem ette Robert Fripp'i modifitseeritud kidrahalo kohtumas thomyorkiliku sensuaalsuse ning maxrichterliku sügava vaikuse tundega. Kõike seda ise tõlgendades, s.t moonutades ja liialdades elik lähtudes iseendi tundmustest ning tarkusest. See vaikus siin on sujuvam ja püsivam näiteks võrdluses hilise Talk Talk'i rabedate ponnistustega, et jõuda välja vaikuse tuumani. Vaikuse paradoks ei seisne heli lõppemises -- need 14 minutit on kummituslikult sügavad, ehitades samm-sammult korduvate harmooniate ja meloodiate ning kergete muutuste abil, et jõuda kuuldavalt sinna, kust ei tuleks enam ühtegi helilist osutust. 9.0 (9.0-9.5)

Northern -- The Sannikov Land: Of Willpower and Other Calamities (2025)

Trash Can Dance

• Black metal 
• Black'n'roll 
• Raw black metal

Mustmetalli kuulates võib kerkida küsimus selle usutavusest ja vannabiindusest. Meenuvad jutud sellest, et sageli selle muusika taga olevad isikud on kenad, ilmselt ka enamiku fännide kohta võib sama väita. Võiks ju eeldada, et see on psühho- ja sotsiopaatide pärusmaa, ent kahtlustan, et viimased pigem kuulavad "lõbusaid viisikesi". Võiks ju arvata, et tõsiste lapsepõlvetraumadega tegelased - kellede koletistest vanemad on muuseas sundinud omi võsukesi pealt vaatama, kuidas madu sööb lapse lemmikloomast küüliku ära - pöörduvad vinduvale vihale ja kõrvalekalletele ehitatud heli manu. Nagu Gibsonton`is resideerunud n-ö krabimees Grady Stiles sundis oma tütart pealt kaema. Teisalt on ju arusaadav, et kõik artistid ei saa olla vargvikernesid ning ei peagi olema, kuivõrd psühholoogiliste (kaitse)mehhanismide toimeviis on erinevate isikute puhul varieeruv ning eelpool eeldatust märksa keerulisem. Tartu ansambli Northern'i 8-looline taies annab kuuma -- toores ja primitiivne metallsaund, millest kostub läbi nii kõvatuumapunk kui Black Sabbath ning teisalt vürtsitatakse jõnksutavaid jõrinaid-jörinaid kõrges registris laulmisega (isegi kui see doseeritult muutub veidi kitšilikuks, ei ole see piinlik ja tüütu, vaid igati lõbustav). Aeg-ajalt lisanduvad klahvpillid, ent muutumata eksplitsiitseks (must)sümfometalliks. Need kostuvad kaugel taamal või justkui läbi filtreeriva ruloo ning pigem rõhutavad tee-seda-ise esteetikat. Kuulasin bändi kassetti 4-5 korda ning isiklikus kujuteldavas edetabelis tõuseb see kõigi aegade Eesti parimate bläki taieste sekka. Näiteks - tänu pealkirjale - meenus samuti Trash Can Dance'i all üllitatud The Grey Calamity 90ndate lugusid hõlmav kassettalbum. 8.5 (8.0-9.0)

[Teaser of the day] Lemur - Tarrafal

Free Music Archive

• Psychedelic
• Math rock
• Noise rock
• Alternative rock 
• Art rock

Artist: Lemur

Release: Lemur

Label: Enoughrecords

Year: 2013

[Teaser of the day] Cagey House - Potatoes Also

• Avant-pop
• Electronic music
• Experimental pop
• Sampledelic 
• Art pop 

Artist: Cagey House

Release: Lark 

Label: Free Range Beats 

Year: 2009

[Teaser of the day] Inverness - Heart Coils

• Indie pop/rock
• Alternative pop/rock 
• Art pop 

Artist: Inverness

Release: Thank You/Heart Coils

Label: Self-released/Bandcamp 

Year: 2014

[Teaser of the day] The Quinsy - You Know I'm Sick

afmusic

• Gothic rock
• Post-punk
• Alternative rock 

Artist: The Quinsy

Release: You Know I'm Sick

Label: afmusic 

Year: 2012

[Teaser of the day] The Silence Industry - Breakin' The Law Of Value

Jamendo

• Gothic rock
• Post-punk
• Alternative rock 

Artist: The Silence Industry

Release: Brother Sing, Sister Shout (And Other Conspiracies)

Label: Enoughrecords 

Year: 2014

[Teaser of the day] The Freak Fandango Orchestra - The Hug

Jamendo

• Ethnic punk 
• Balkan folk
• Punk folk 
• Gypsy punk
• Folk punk 

Artist: The Freak Fandango Orchestra

Release: Love, death and a drunken monkey

Label: Jamendo 

Year: 2009

Pandacetamol -- Below The Surface (2025)

Mahorka/Bandcamp

• Ambient
• Electronic music
• Ambient techno
• Progressive electronic
• Kosmische Musik
• Space music
• Ambient drone

Pandacetamol'i 12-loolisel on rütmid ja sünteetilised helivood, virmaliste veiklemine ning sisemaailma rohkem või vähem teadvustatud ustest uutesse universumitesse sisenemine. Sisemaailmad korreleeruvad välisilmaga, pakkudes liikumiskoridore hulgi ja otse. Nii et 59-minutiline üllitis on heliline peegeldus duaalsusest subjekti seesmiste uste ja tohutu välise avaruse vahel. Albumi aluseks on meeleolu vormiv segu rütmilistest virvendustest ja voogavatest sünteetilistest helivoogudest. Pandacetamol'il õnnestub tabada seda, mida saab kirjeldada virmaliste helidena -- seda kummitavat, kõrgsageduslikku esteetikat, mis tundub nii sfääride harmooniast puudutatuna kui ka sügavalt üksildane, värvirohke ent külm. Erinevalt näiteks Tim Hecker'i boreaalsest lopsakusest ning kummastavast soojusest või siis 70ndate lõpust esilekerkinud sageli banaalsest kosmosemuusikast - mis on läppunud soojusest risustatud - peegeldab käesolev tühjuse reaalsust: see on ilus, tõepoolest, aga see on ka füüsiliselt kurnav ning emotsionaalselt vahemaad tekitav ja hoidev. Ümberpööratud loogikaga ekspansiivsus. See ei ole romanss tolmukübemega, kes on sinna juhuslikult(?) sattunud. Selles peitub paeluv pinge: see tund aega kajastab ka analogismi ja essentsialismi vahelist võitlust, mida ühelt poolt vaadeldakse läbi hinge ühtsuse prisma. Pandacetamol õõnestab "mina" killustatuse ja muutuse teekonnal halastamatult: sarnasused ilma ühise substantsita, mis voogavad ja lahustuvad rütmiliste virvendustena ja sünteetiliste vooludena üle helimaastike. See ei ole hubane kosmiline embus. Soojuse tõrjumine kummitava väljakutsena on albumi tugevus. Emotsionaalse distantseeritusega ja füüsilise taagaga läheneb Pandacetamol eksistentsi keskmes olevale üksildusele -- see ei ole mitte kõrvalekalle mingist tõelisest, olemuslikust "minast", vaid analoogiline tõde hingest. Tulemus on sügavalt üksildane, jah, aga ka vabastav: heli, mis näitab, et tühjuses tuleb elada ilma illusioonideta, leides ilu teravas virvenduses, mitte aga lohutavas müüdis muutumatust tuumast. 8.5 (7.5-9.0)

[Teaser of the day] Solxis - Steam

Jamendo

• New Age
• Space music
• Conceptual
• Electronic music
• Ambient pop 

Artist: Solxis

Release: Spasational Volume 2

Label: Jamendo 

Year: 2021

[Teaser of the day] Slow Steps - Step 002

Test Tube

• Experimentalism
• Musique concrète
• Electronic
• Illbient 
• Post-industrial 
• Abstract
• EAI 

Artist: Slow Steps

Release: Experience In Goa

Label: Test Tube 

Year: 2012

[Teaser of the day] Neuroaesthetics - Can`t forget what is forgotten

Tape Safe

• Avant-garde
• Cool jazz
• DIY
• Improvised music 
• Experimentalism 

Artist: Neuroaesthetics 

Release: Brains (do) Mind

Label: Tape Safe 

Year: 2015

[Teaser of the day] The Shining Men - Plastic Ego

Jamendo

• Easy listening
• Electronic music
• Primitivism
• Breaks 

Artist: The Shining Men

Release: Mystery Ship EP

Label: 17Sons/Jamendo 

Year: 2009

[Teaser of the day] Samuel Bone - Kringle Kan Surplus

Sirona-Records

• Noise music
• Experimental hip-hop
• Psycho-acoustic
• Avant-garde
• Avant-hop
• Breaks
• Electronic
• Experimentalism
• Chopped and screwed

Artist: Samuel Bone

Release: Fluctuous

Label: Sirona-Records 

Year: 2016

[Teaser of the day] Nocturn Deambulation - Thud

Wildness

• Death metal 
• Progressive metal
• Technical metal
• Glam metal 

Artist: Nocturn Deambulation  

Release: The Grand Opening

Label: Wildness 

Year: 2011

Jhones Junkie -- N E C R O P S I A (2013)

Sirona-Records

• Experimentalism 
• Reductionism 
• Electronic music 
• Abstract 
• Avant-garde 
• Illbient 
• Improvised music 
• Micronoise 
• Lowercase

Sügavatest mõtisklustest - pinnasesse mattunud helindid oleksid justkui porisse paisatud, sellega määrdunud, kuivanud ning koorikuga kattunud - ei ole väljapääsu, mis peegeldubki helilise hüpertroofia ennetavas allasurumises. Kartuses, et mäng(uasi) võib väljuda kontrolli alt ning muutuda mittemidagiütlevaks üldistuseks -- rivis teiste omasugustega unustusse vajumas. Nii et -- kuidas puhuda lõkkele afektiivsust helide saatel? Nendes neljas kompositsioonis kerkivad varjust esile mürakihid - tõsi, allasurutuna - eri vormides; justkui tulles küll ühest-ühtsest algallikast, ent säilitades isikupära sarnaste tunnusjoontega algosakeste murenemise ja laiali paiskamise järel uuesti konstrueerituna. Afekti peegeldav intuitiivne palang puhkeb tänu sellele, et helid on ühelt poolt varjutatud ning teisalt rekonstrueeritud. See on rituaal: ilmutamata olemine kutsutakse ellu olemise ja olematuse pingest -- ühelt poolt kuulaja kuuleb helisid, ent teisalt on kuuldu käändunud hääbumisse ja varjatusse (ses mõttes eimiskisse). Kõik see lööb mingil hetkel välja liialdusena, pundunud piiranguna, mis moonutab heli loomulikku levikut ning loogikat, sest heli on radikaalsest (ei)millestki teistsugusest - ürgsest tühjusest - (tagasi) tulnud. Mürakihid kehastavad siin mitte niivõrd narratiivi, kuivõrd toorest emotsionaalset süttimist. Nad küll näitavad valmisolekut hüpertroofiaks, raputades enda kesta, aga siiski vältides põletatud maa taktikat -- lubamata kontrollimatut vabanemist. Kuulaja tajub pori krõmpsumist hamba all. Mudast oled sa võetud, mudaks pead sa saama! 8.0 (7.5-8.5)

Circa Vitae -- Lovers EP (2013)

Jamendo

• Alternative rock 
• Shoegazing 
• Neo-psychedelia 
• Indie rock 
• Noise rock 
• Post-rock 
• Experimental rock

Spordivarustuse hiiglase Nike'i kodulinnast (ning kergejõustikupealinnast) Eugene'st (Oregon'i osariik) pärit kvintett mängib igati asjalikku rokkmuusikat -- ei ole selles toda paganama pakendatud grunge'i ja kolledžiroki tüütavaid elemente hinge matmas. Või kui ongi, siis on see viimatimanitud stiili putitatud variant, milles on viimaste narmaid ehk veel tilbendamas. Bänd, mis 2008. aastal ja 2013. aastal üllitas oma ainsad taiesed, vaatab kohati doowopilike harmooniate suunas -- mis tähendab seda, et parimad hetked sabuvad siis, kui vokaalharmooniatega on palistatud tüüned kidramüraseinad (nt loos "Awake" kitarristiihia muutub kingapõrnitsemise väljadeks -- midagi taolist nagu Ride ning The Verve tegid oma esimestel üllitistel). Nimetatud 33 minutit pakuvad rokisõbrale kindlasti meeldivaid emotsioone, kuna selles on nii traditsioonilist kitarrirokki kui ka - näikse - transgressiivsemat kraami, eemaldumaks roki klišeedest. Väga hea lugu on "Isolate", mille seesmine jõud ühelt poolt pulseerib sümfoonilises võtmes, ent samas teises pooles hakkab rokistruktuuri efektiivselt ja elegantselt kägardama, muutudes lõpuks omamoodi elektroakustiliseks miniooperiks. "The Need" on nauditav kramplikkuses ja närvilisuses, kuna vokaalosa ei saa instrumentidelt piisavalt tuge, mistõttu vokaalidesse sugeneb veelgi rohkem detsibelle ja rahutust, kuni lõpuks ka instrumentaarium krampidest vabanedes tõuseb ülesannete kõrgusele. Käesoleva taiese krutskilisusv seisneb selles, et muutused kuulaja neuronites, mida viisikesile kutsub, kukuvad napilt õigele poole. Pistodad ei kuku käest, noaterad ei muutu kummiks, vaid lõikavad jätkuvalt vahedalt. 8.0 (7.5-9.0)

Ergo Phizmiz -- Disco Music for Armageddon (2018)

Free Music Archive

• Plunderphonics 
• Sound collage 
• Oompah-oompah 
• Sampledelic 
• Avant-garde 
• Electronic music

Kui plunderphonics-artist ehk seda tüüpi artist, kes oma muusikale paneb aluse teiste muusikute loomingust sämpleid võttes - sageli selleks luba küsimata -, ent sageli ei olegi võimalik algallikat tuvastada, kuna see on vaid killuke, mis teiste, vormilt samasugustega kokku panduna peegeldab hoopis teistsugust kavatsuslikkust ning annab kardinaalselt uue tulemuse. Ometi see ei tähenda, et tulemus oleks garanteeeritult edukas -- nt stiili isakujuks peetava John Oswald'i 1989. aastal üllitatud žanri stiili peegeldavat taiest kuulates jäi küll nauding saamata. Eks enne kanadalast oli varem ka katsetatud samas suunas -- nt Prantsuse (ja maailma) eksperimentaalse muusika suurkuju Bernard Parmegiani katsetused 60ndate lõpus, mis teisalt kahtlemata ähmastas piire tuuri pandud heli ja helikollaaži vahel (veelgi segasemaks läheb pilt siis, kui lisada mash-up sinna kompotti). Eks need piirid hiljem veelgi enam ähmastusid, kui mõelda Vicky Bennett'ile ehk People Like Us'ile, Chenard Walcker'ile ning Ergo Phizmiz'ile (kes kõige järjekindlamate artistidena seda põldu kündsid). Kui kuulata käesolevat 26-minutilist taiest, siis nõnda võiks kõlada külakapell pehmelt öeldes nokastanud laadakülastaja peas, kes on juba käpa varjulises lehtlas maha pannud ning hakkab suikuma. 5-looline umpa-umpa taies, mille puhul frontaalsagara pidurdamatuse tõttu tekivad kuulajas veidermõtted ning ebardkõlad; lõbustav on mõelda,et ehk mõni külamees kuulis sadakond või rohkemgi aastat tagasi sedasorti elektroonilist muusikat oma peas. 7.5 (7.0-8.0)

[Teaser of the day] Fake Area Code - First Breath

• Abstract
• Space music
• Electronic music
• Ambient
• Progressive electronic 

Artist: Fake Area Code

Release: Fake Area Code 

Label: Trash Can Dance/Bandcamp 

Year: 2022

[Teaser of the day] Paco Rossique - Curious

Etched Traumas

• Organic electronica
• Electronic 
• Ambient
• Progressive electronic 
• Ambient drone

Artist: Paco Rossique

Release: Drawing Widows In Black And White

Label: Etched Traumas 

Year: 2012

[Teaser of the day] nula.cc - running as rain

• Musique concrète 
• Avant-garde
• Dark ambient
• Abstract
• Electronic
• Hauntology
• Radiophonic art
• Sound art 
• Experimentalism 
• Found sound 

Artist: nula.cc

Release: Emitted Omissions

Label: Self-released/Bandcamp 

Year: 2025

[Teaser of the day] Tab x Anitek - Prunceface

Jamendo

• Urban music
• Breaks
• Electronic music
• Hip-hop
• Sampledelic 
• Rap 

Artist: Tab x Anitek  

Release: Indigo Immaculate

Label: Jamendo 

Year: 2025 

INTERPRETACE -- Vytloukat klín klínem (2025)

CS Industrial 1982-2010

• Avant-garde 
• Experimentalism 
• Noise rock 
• Avant-rock 
• Experimental rock

Tšehhi industriaallegendite Interpretace albumi pealkiri tõlkes kõlab kui kiilu kiiluga välja lööma. Kuulates seda üheloolist, poole tunni pikkust kompositsiooni - mis kõlab kui kõverkõlarist üürgav rokkmuusika -- siin on kitarridega ja trummidega nuudeldamist, mille taamal liiguvad sünkjad sündipilved; ent kogu see helipilt kõlab fragmendina totalitaarsest ühiskonnast, kus reaalsus on muudetud fiktsiooniks. Kõik see elekter, mis kitarride taga on ning neist omakorda väljub, on ebaproportsionaalselt kohal-olev ning küüniliselt tõele pretendeerida püüdev. Tegu ongi hulluse manifestatsiooniga -- koguni fakti nentimisega, et nendega on ühel pool -- vaadake parem ise, kuidas hakkama saate! Võttes arvesse tõika, et bänd alustas tegevust Tšehhoslovakkias sellal, kui The Plastic People of the Universe'i liikmete arreteerimisest ei olnud möödunud kuigi palju aega. Näide sellest, kuidas egalitaarsust võidakse mõista nivelleerimisena, mille tagajärjel traktor päeva lõpuks kõigile punase vaiba peale tõmbab; kus kõik on ühtviisi õnnelikud ja paljad, s.t õnnetud ja vaesed. Interpretace muusika essents ilmutab rituaalses vastupanus, manipuleerides kitarride, lintide ning "ebardhelidega", et pageda normaliseerimisprotsessist, s.t seista vastu võimu manipulatsioonidele. Formaalselt võiks nende muusikast rääkida kui psühhedeeliast, ent nende eesmärgiks ei ole teps mitte piiride ületamine, vaid nende painutamine-moonutamine, sh piiride paikapanijate neruvääristamine. Siin ei ole hullus mitte ainult esteetiline -- see on kriitika: totalitaarsed tehnikad püsivad, sest need on võimumehhanismi rakendajatele kasulikud; kui vaja, siis taaskasutades vanu kontrollimeetodeid uutes valitsemisformatsioonides. Kõik vaid taandub võimusuhete ümbermängimisele. Kiil tuleb kiiluga välja lüüa nii, et välja lööv kiil ka lendaks tükkideks. 8.5 (8.5-9.0)

Swaying Smoke -- Grieving Tendrils Remain Hidden (2025)

Swaying Smoke/Bandcamp

• Avant-garde 
• Drone 
• Avant-rock 
• Post-minimalism 
• Experimental rock 
• Drone rock 
• Illbient 
• Abstract 
• Experimentalism 
• Sound art 
• Ambient

Käesoleva 6-loolise taiese taga on James Lowery (JL), kes palju aastaid tagasi vedas vabalt üllitatava muusika blogi (kui mäletan õigesti, siis lehekülje nimi oli Illusory nagu ka ta plaadifirma nimi). JL muusikale on iseloomulik kajade olemasolu -- konkreetsemalt monokroomsed kajad, mis justkui koosnevad terasest, roostest ning õõva kuulutava vaimu hingeõhust. Need kajad ei ole ekstra esile tõstetud, ent need imbuvad kuulaja vereringesse. Koletu deemon lõputust ilmaruumist sisistmas, et mingit lootust ei ole -- inimese impulsid on nõrgad, mõistus ning aeg piiratud. JL muusika lööb harmooniate massiga -- rõhuasetusega teisel sõnal -, kus tektoonilised platood liiguvad-nihkuvad-muutuvad, muutes aluseks olevaid helisid, samas uusi juurde luues. Droonmuusika roll siin on tekstuuri kasvatamine, ent rokkmuusikaline impulss teisalt annab asjale selgema suuna (eks see piiride tõmbamine ole väheke intuitiivne, kuivõrd mainitud žanrid on traagelniidi jälgi jätmata üheks põimitud). Artisti suurusest annab märku eepilisuse ilmnemine orkestratsioonide ning klaveriakordide näol, pakkudes tehnilisele lähtepunktile vaatamata tugeva emotiivset vaheldust ja tõusunurka. Näiteks avalugu on väga kaeblik -- et mitte öelda sügavalt kurb. Seevastu lugu D ilmutab imepärast lendu ämbiendi ja progressiivelektroonika tiibadega, olles ülevuses isegi omamoodi lõbus(tav). Loos E sugeneb sulatuskatlasse katedraaliorel, mis hoiab teostmoodi meeleolu üleval. Vähemalt selle albumi valguses -- äkki ikka on lootust? 9.0 (8.5-9.5)