Aastatel 20204 - 2029

Projekt: MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus reorganiseerimine

Projekti abikõlblikkuse periood: 01.04.2024–31.03.2029

Projekti eelarve: 5 100 000 eurot

• ERFi toetuse osakaal 70 % ( 3 570 000 eurot)

• riiklik kaasfinantseering 16 % (816 000 eurot)

• omafinantseering 14 % (714 000 eurot) 

Eesmärk: 

Toetuse andmise eesmärk on reorganiseerida institutsionaalsete (üle 30 koha) ööpäevaringsete erihoolekandeasustuste reorganiseerimise käigus MTÜ-s Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus asuvad 30 teenusekohta ebastabiilse remissiooniga psüühikahäirega isikule, 17 ööpäevaringse erihooldusteenuse kohta ja 13 kogukonnas elamise teenuse kohta. Selle käigus rekonstrueeritakse osaliselt praegune teenuse osutamiseks kasutatav hoone, luues sinna perepõhised üksused ja rajatakse uus teenuseüksus Võru linna või rajatakse mõlemad teenuseüksused Võru linna.

Reorganiseerimise käigus viiakse ellu kaks järgmist tegevust: 

• MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus rekonstrueerib Võru maakonnas Meegomäe külas asuva hoone, rajades sinna ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega isikule 30-kohalise teenuseüksuse, mis on jaotatud kuni kuuekohalisteks peresarnasteks rühmadeks, või luuakse uus teenuseüksus Võru linna; 

• MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus rajab Võru linna uue, 30-kohalise teenuseüksuse, kus on 20 ööpäevaringse erihooldusteenuse ja kümme kogukonnas elamise teenuse kohta ja mis koosneb kuni kuuekohalistest peresarnastest rühmadest. Teenuseüksuse asukoht on Niidu tn 6, Võru linn.

Projekti tulemusena on reorganiseeritud MTÜ-s Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus Meegomäe teenuseüksuses asuvad 60 institutsionaalset teenusekohta ja nende asemel on rajatud: 

• Meegomäel asuvasse hoonesse või Võru linna 30-kohaline teenuseüksus, mis koosneb kuni kuuekohalistest peresarnastest rühmadest; 

• 30 teenusekohta Võru linna rajatavasse teenuseüksusesse, mis on jaotatud kuni kuuekohalisteks peresarnasteks rühmadeks.

Pressiteade 22.09.2025

Eesti vaimse tervise probleemidega inimeste hoolekanne on aastaid alarahastatud. Eesti Erihoolekandeteenuste Pakkujate liit kutsub Vabariigi Valitsust ja Riigikogu suurendama erihoolekande teenuste maksumust järgneval eelarveaastal 40% võrra.

Erihoolekandeteenuste alarahastusele tähelepanu juhtimiseks korraldab liit 25. septembril 2025. a Tallinnas Toompea lossiplatsil kell 10:00 avaliku koosoleku.

Alarahastamise tulemusel on erihoolekande töö tegijad langenud palgavaesusesse, töötavad ülekoormusega, tegevuse jätkamine osutub ettevõtetele võimatuks ja erihoolekannet vajavad inimesed ei saa neile ülivajalikku hoolekannet.

Erihoolekandeteenuseid korraldab ja rahastab riik, kuid riiklik rahastus katab vaid 60 % teenuste osutamise kuludest. Seda kinnitab sotsiaalkindlustuameti  poolt koostatud kulumudel. Teenuseosutajad on juba aastaid teinud riigile vabatahtlikku tööd,  samas tuues ohvriks teenuse osutamise kodude seisundi ja jätkusuutlikuse. Võimatuks on kujunemas toidu ja erimenüüde pakkumine ning me ei saa maksta inimväärset palka tegevusjuhendajatele. Hiljutised maksutõusud nagu käibemaksu, automaksu lisandumine, elektri hinnatõus, jne on erihoolekande majanduslikult rasket olukorda veelgi halvendanud. Aina raskem on leida inimesi, kes tuleksid tegevusjuhendajana tööle, kohad on täitmata, töötajad on ülekoormatud, töötajate voolavus on suur.

Kui ei ole tegevusjuhendajaid, kes abivajajate eest hoolt kanda oskaks ja jaksaks, ei saa teenust pakkuda. Mõned teenusepakkujad ongi tegutsemise lõpetanud, paljud kaaluvad seda.

Seoses elukalliduse tõusuga oleme nüüd koos teenuse vajajatega kriisis ja väga suures mures teenuse tuleviku pärast.

Erihoolekandest

Erihoolekandeteenused on mõeldud inimestele, kes ei saa iseseisvalt eluga hakkama, vaid vajavad intellektipuude või psüühilise erivajaduse tõttu tegevusjuhendajate juhendamist, abi ning ka järelevalvet. Tegevusjuhendaja aitab inimesel elada oma kodus, tugi või erihooldekodus. Sageli puuduvad erihoolekande teenust saavatel  lähedased ja paljud vajavad hoolt ööpäevaringselt. Aina rohkem jõuab teenustele väga keerulise käitumisega meie enda Eestimaa noori, autiste, väga suure meditsiinilise abivajadusega inimesi, keda ei saa minutikski üksinda jätta. Eestis kasutab erihoolekandeteenuseid ca 6000 inimest, neist pooled vajavad tuge ööpäevaringselt. Kodudes on teenuse  ootel veel üle 1000 inimese, kelle eest on sunnitud hoolitsema tema lähedased. Need on inimesed, kelle suhtes on otsustatud teenuse osutamise vajadus, kuid teenuse osutamiseks puudub riigi eelarves raha. Paljud hoolduskoormusega inimestest ei saa seetõttu käia tööl, maksta riigile makse ja muutuvad ajapikku ise abivajajaks. Teenuse puudumisele juhtis oma hiljutises raportis tähelepanu riigikontroll.

Erihoolekandeteenused ei ole luksus või valik, vaid hädavajadus ja inimõigus. Kui riik katab vaid osa erihoolekandeteenuse kuludest, jääb vastutus omavalitsustele, peredele ja lõpuks laotub probleemidena kogu ühiskonnale.

Meie sõnum on:

1. Erihoolekandeteenuste teenuse maksumus  peab suurenema 40%, et hoida ära kriisi teenuste osutamises. Erihoolekandeteenuste hindade sees on nii teenuse osutamise kohtade majandamise kui tegevusjuhendajate palgaraha, hiljemalt 2026. aasta algusest  on vaja lisaraha, et säilitada teenuse osutamise kohad ja suuta maksta arved. Ilma palkasid tõstmata kaotame  väljaõppinud tegevusjuhendajad ja ei suuda  täita vabanenud töökohti.

2. Riik peab leidma raha ja ressursid, et kaotada erihoolekandeteenuste aina kasvavad järjekorrad.

 MTÜ Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit

MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus osaleb projektis „Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli rakendamine kohalikus omavalitsuses” (ISTE).

ISTE teenusemudeli tutvustus 

Eesmärk on katsetada sotsiaalkindlustusameti (SKA) ja kohalike omavalitsuste (KOV) koostöös uue isikukeskse komponendipõhise erihoolekande teenuse mudeli rakendatavust (teenusemudeli kasutuselevõtmist ja juurutamist) omavalitsustes. Eelkõige on eesmärk katsetada psüühilise erivajadusega inimeste abistamisel teenuskomponentidel põhinevat käsitlust ja testida korraldusskeemi, kus psüühilise erivajadusega inimeste teenuste korraldaja rollis on KOV.

Katsetatava isikukeskse teenuse mudeli sihtrühm on raske, sügava või püsiva kuluga psüühilise erivajadusega inimesed, kelle puhul on 2025–2026 perioodil täidetud kõik alljärgnevad tingimused:

• ta on vähemalt 18-aastane. Erandina saavad alates 2025. aastast jätkata projekti tegevustes 2023–2024 perioodil kaasatud alla 18-aastased noored, kui KOV hinnangul vajab isik teenuse jätkamist;

• tal ei ole diagnoositud põhidiagnoosina dementsust ega sõltuvust alkoholist või narkootilistest ainetest;

• tal on hindamise käigus tuvastatud abi- ja toetusvajadus igapäevaeluga toimetuleku eluvaldkonnas;

2023–2024 perioodil ISTE projekti kaasatud isikul peab olema 2024. aasta jooksul läbi viidud abi- ja toetusvajaduse hindamine (esmane või korduv) ja KOV hinnangul vajab isik teenuse jätkamist; 

• perioodil 01.01.–30.04.2025 projekti sisenejad peavad olema sisenemise hetkel SKA toetavate erihoolekandeteenuse (toetatud elamine, töötamise toetamine või igapäevaelu toetamine, välja arvatud igapäevaelu toetamise teenus autismispektrihäirega inimesele, päeva- ja nädalahoiuteenus ning igapäevaelu toetamise teenus päeva ja nädalahoiuteenusena) järjekorras.

2025-2026 perioodil saavad projekti siseneda abivajajad ainult esimesel neljal kuul ehk 01.01.-30.04.2025. Pärast seda toimub inimestele teenuse osutamine, kuni neil on teotusvajadus või projekti lõpuni (31.12.2026).

Erihoolekande teenusmudeli katsetamises osalev abivajaja ei tohi samal ajal saada erihoolekande- või sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuseid praeguses riiklikus süsteemis. Samuti ei tohi teenusmudelis osalev abivajaja saada samal ajal samalaadseid teenuseid mitme välisrahastusel (sh Euroopa Sotsiaalfondist) rahastatava tegevuse raames.

Projekti kohta saab lugeda siit: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/spetsialistile-ja-koostoopartnerile/kohalike-omavalitsuste-noustamine/isikukeskse-erihoolekande

MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus on projektis partneriks kahele Võrumaa kohalikule omavalitsusele: Antsla vald ja Rõuge vald.

Projekti koordineerivad: Antsla Vallavalitsuse esindaja Malle Kodu (5342 1577; malle@antsla.ee; Rõuge Vallavalitsuse esindaja Maire Grosmann (5330 0153; maire.grosmann@rougevald.ee); MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskuse esindaja Ere Tuunas (5308 8580; ere.tuunas@ehtk.ee).

Täna soovime teile head Eestimaa sünnipäeva meie inimeste unistuste kaudu! 

Nii lihtsad ja puhtad mõtted lihtsatest asjadest, inimeseks olemisest! 

Ilusat Eestimaa sünnipäeva! 💙🖤🤍