1899

◄ | 18. sajand | 19. sajand | 20. sajand | ►
◄ | 1860. aastad | 1870. aastad | 1880. aastad | 1890. aastad | 1900. aastad | 1910. aastad | 1920. aastad | ►
◄◄ | ◄ | 1895 | 1896 | 1897 | 1898 | 1899 | 1900 | 1901 | 1902 | 1903 | ► | ►►

1899. aasta (MDCCCXCIX) oli 19. sajandi 99. aasta.

Sündmused maailmas

10. jaanuar – patenteeriti taskulamp.
23. jaanuar – Pärast Hispaania koloniaalvõimu lõppu kuulutati välja Esimene Filipiini Vabariik.
4. veebruar – Puhkes Filipiini-Ameerika sõda, kus filipiinlased tõstsid mässu Ameerika sõdurite vastu.
6. veebruar – Ratifitseeriti Pariisi leping, mille kohaselt Hispaania loovutas 20 miljoni dollari eest Ameerika Ühendriikidele Kuuba, Puerto Rico, Guami ja Filipiinid. Leping jõustus sama aasta 11. aprillil.
15. veebruar – Vene keiser Nikolai II andis välja Veebruari manifesti, mis kitsendas oluliselt Soome Suurvürstiriigi autonoomiat.
4. märts – Queenslandi osariiki tabas tsüklon Mahina, mille tõttu hukkus üle 300 inimese. Tegemist on kõige ohvriterohkema loodusõnnetusega Austraalia ajaloos.
6. märts – Saksa ravimifirma Bayer registreeris aspiriini kui kaubamärgi.
10. märts – Etioopia keiser Yohannes IV Gallabati lahingus surmavalt haavata.
27. märts – Guglielmo Marconil õnnestus luua esimene traadita telegraafiühendus üle La Manche'i väina.
31. märts – Filipiini-Ameerika sõda: Ameerika väed vallutasid Esimese Filipiini Vabariigi pealinna Malolose.
11. aprill – Filipiinid läksid Hispaania võimu alt Ameerika Ühendriikidele.
18. mai – Hollandis Haagis tuli kokku rahvusvaheline rahukonverents.
12. juuni – Kesk-Lääne põhjaosa Ameerika Ühendriikides tabanud tornaadodes hukkus 117 inimest.

11. oktoober – Lõuna-Aafrikas algas Teine buuri sõda Briti impeeriumi ja buuride vahel.
29. november – Šveitsi jalgpallipioneer Joan Gamper asutas Hispaania ühe kõige edukama jalgpalliklubi FC Barcelona.
11. detsember – Teine Buuri sõda: Magersfonteini lahingus kaotasid britid üle tuhande sõduri.

Sündmused Eestis

Mais ilmus Jakob Hurda toimetatud "Uus lauluraamat. Kirikus, koolis ja kodus tarvitada"^[1].
17. mai (vkj 5. mai) – Tallinnas alustas tööd vaguniehitustehas AS Dvigatel^[1].
Kevadel hakati Laatres (hilisema nimega: Mõisaküla) ehitama kitsarööpmelise raudtee remonditöökodasid ja tööliselamuid^[1].
9.–11. juuli (vkj 27.–29. juuni) – Tartus toimus Jaan Tõnissoni eestvõttel I Eesti põllutöö kongress^[1].
13. juuli (vkj 1. juuli) – Tartus asutati Maria õppeasutuse baasil Tartu Puškini Tütarlastegümnaasium^[1].
Tallinnas alustas tööd elektrimootoritehas AS Volta^[1].
Eestimaa kubermangus oli päriseks müüdud 45,9% taludest ehk 22 800-st talust 10 400 talu^[1].

Sündinud

7. jaanuar – Francis Poulenc, prantsuse helilooja ja pianist
8. jaanuar – S. W. R. D. Bandaranaike, Sri Lanka peaminister
13. jaanuar – Juhan Jaik, eesti kirjanik
13. jaanuar – Lev Kulešov, vene filmitegija ja filmiteoreetik
14. jaanuar – Fritz Bayerlein, Saksamaa kindral
17. jaanuar Al Capone, USA gängster
30. jaanuar – Valmar Adams, eesti kirjanik
3. veebruar – Lao She, Hiina kirjanik
6. märts – Enn Aarend, Eesti kohtunik
13. märts – Boris Henrichson, eesti koolipedagoog ning spordikohtunik
15. märts – August Jakobson, Eesti vaimulik
27. märts – Gloria Swanson, USA näitleja
29. märts – Lavrenti Beria, NSV Liidu riigitegelane
13. aprill – Harold Osborn, USA kergejõustiklane
16. aprill – Artur Linkberg, eesti kirurg
17. aprill – Aleksander Klumberg (Kolmpere), eesti kergejõustiklane
22. aprill – Vladimir Nabokov, vene-ameerika kirjanik
29. aprill – Duke Ellington, USA džässpianist
8. mai – Friedrich August von Hayek, Austria-Suurbritannia majandusteadlane ja filosoof, Nobeli majandusauhind 1974
10. mai – Fred Astaire, USA tantsija, koreograaf, laulja ja näitleja
24. mai – Suzanne Lenglen, prantsuse tennisist
30. mai – Irving Thalberg, USA filmiprodutsent
2. juuni – Lotte Reiniger, saksa filmilavastaja
10. juuni – Raoul Salan, Prantsuse kindral
11. juuni – Yasunari Kawabata, jaapani kirjanik, Nobeli auhind 1968
13. juuni – Carlos Chávez, Mehhiko helilooja, dirigent ja muusikateoreetik
1. juuli – Hilda Kiiler-Laidoner, eesti pedagoog, Eesti esimene matemaatika naismagister
1. juuli – Charles Laughton, inglise filminäitleja
2. juuli – Elmar Arro, eesti muusikateadlane
7. juuli – George Cukor, USA filmilavastaja
11. juuli – E. B. White, USA kirjanik
17. juuli – James Cagney, USA filminäitleja
21. juuli – Ernest Hemingway, USA kirjanik, Nobeli auhind 1954
21. juuli – Hart Crane, USA luuletaja
22. juuli – Sobhuza II, Svaasimaa kuningas
30. juuli – Gerald Moore, inglise klassikaline pianist
3. august – Louis Chiron, Monaco autovõidusõitja
9. august – P. L. Travers, Austraalia-Inglise kirjanik
13. august – Alfred Hitchcock, briti filmirežissöör
24. august – Giuseppe Amato, itaalia filmiprodutsent, -lavastaja ja -stsenarist
24. august – Jorge Luis Borges, Argentina kirjanik
3. september – Frank Macfarlane Burnet, Austraalia arst ja viroloog
11. september – Jimmie Davis, USA laulja, laulukirjutaja ja laulja
15. september – Pierre Chantraine, prantsuse keeleteadlane ja klassikaline filoloog
20. september – Leo Strauss, Saksa-USA poliitikafilosoof
23. september – Louise Nevelson, USA skulptor
29. september – László József Bíró, ungari ajakirjanik, pastapliiatsi leiutaja
2. oktoober – Grigori Rošal, Vene filmilavastaja
19. oktoober – Miguel Ángel Asturias, Guatemala diplomaat ja kirjanik, Nobeli kirjandusauhind 1967
13. november – Iskandar Ali Mirza, Pakistani poliitik
15. november – Avdy Andresson, sõjaväelane, Eesti Vabariigi sõjaminister 1973–1990
17. november – Elar Kuus, eesti lastekirjanik
19. november – Allen Tate, USA kirjanik
21. november – Priit Nigula, eesti dirigent
22. november – Hoagy Carmichael, USA laulja ja laululooja
1. detsember – Eduard Ohtra, Eesti sõjaväelane
2. detsember – John Barbirolli, Briti dirigent ja tšellist
16. detsember – Noël Coward, inglise näitekirjanik, näitleja ja laulukirjutaja
25. detsember – Humphrey Bogart, USA näitleja
28. detsember – Juhan Sütiste, eesti kirjanik

Surnud

29. jaanuar – Alfred Sisley, inglise maalikunstnik
3. veebruar – Juliusz Kossak, Poola kunstnik ja illustraator
25. veebruar – Paul Reuter, Briti ettevõtja
11. märts – Mór Than, Ungari kunstnik
18. märts – Othniel Charles Marsh, USA paleontoloog
22. märts – Gottlieb Wilhelm Leitner, Briti orientalist
21. aprill – Heinrich Kiepert, saksa geograaf
22. aprill – Johann Köler, eesti maalikunstnik
25. mai – Rosa Bonheur, prantsuse kunstnik ja skulptor
3. juuni – Johann Strauss II, Austria helilooja
9. august – Georgi Aleksandrovitš, vene suurvürst
3. september – Miihkali Perttunen, karjala runolaulik
28. september – Giovanni Segantini, itaalia maalikunstnik
5. oktoober – James Harlan, USA poliitik
13. oktoober – Aristide Cavaillè-Coll, prantsuse oreliehitaja
13. november – José Ferraz de Almeida Júnior, Brasiilia kunstnik
9. detsember – Jaan Oad, eesti maalikunstnik ja meremees
25. detsember – Elliott Coues, USA kirurg, ajaloolane ja ornitoloog

Viited

1 2 3 4 5 6 7 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 160

[Kronoloogia,_2007-1] 1 2 3 4 5 6 7 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 160

[1]