Vikipeedia:Esileht

Tere tulemast Vikipeediasse,
vabasse veebientsüklopeediasse

Käsilolevaid artikleid: 261 575
Kaastöölisi sel kuul: 901
Teemaportaalid

Nädala artikkel

Viiruste roll inimkonna ajaloos on alati olnud tähtis. Viiruste põhjustatud epideemiad algasid, kui neoliitilise revolutsiooni ajal 12 tuhat aastat tagasi asuti elama tihedamini asustatud põllumajanduslikesse kogukondadesse. See võimaldas viirustel kiiremini levida. Suurenes ka taime- ja loomaviiruste hulk. Inimeste sõltuvuse kasvades põllumajandusest ja loomakasvatusest tõid vastavalt kartulit ja veiseid hävitanud viiruste perekonnad Potyvirus ja morbilliviirus kaasa traagilisi tagajärgi.

Esimesena arendasid viiruste vastu kaitsmiseks välja vaktsiinid Louis Pasteur ja Edward Jenner. Viroloogiale andis hoogu ja viiruste olemust aitas tundma õppida elektronmikroskoobi kasutuselevõtt. 20. sajandil avastati, et paljusid uusi ja vanu haigusi põhjustavad viirused. Lastehalvatus saadi kontrolli alla alles pärast vaktsineerimisega alustamist 1950-ndatel. HIV on üks kõige patogeensemaid sajandite jooksul tekkinud uusi viirusi. Loe edasi ...

Arhiiv

Kas teadsid?

31. augustil saab 75-aastaseks Eesti Maaülikool.
31. augustil 30 aastat tagasi lõppes Esimene Tšetšeenia sõda tšetšeeni iseseisvuslaste võidu ja Venemaa kaotusega.
31. augustil 5 aastat tagasi lõppesid 2021. aasta Eesti presidendivalimised. Presidendiks valiti Alar Karis.
1. septembril 120 aastat tagasi sündis maalikunstnik Andrus Johani (pildil autoportree), kelle 1941. aastal hukkas Natsi-Saksamaa.
2. septembril 100 aastat tagasi sündis põllumajandusteadlane Erich Niinepuu, kes aretas kaalikaid.
6. septembril 360 aastat tagasi sündis Vene tsaar Ivan V, kes oli võimetu valitsema.

Nädala pilt

Eesti Üliõpilaste Seltsi maja on hoone Tartus aadressil Jaan Tõnissoni tänav 1, mis kuulub Eesti Üliõpilaste Seltsile.

Pildil on EÜS maja vapitoa panoraamvaade.

Autor: Lauri Veerde

Arhiiv

Vikipeediast

Vikipeedia on paljukeelne võrguentsüklopeedia, mida kõik saavad vabalt kasutada ning täiendada ja parandada.

Esimesena alustas 2001. aasta jaanuaris ingliskeelne Vikipeedia. Eestikeelne Vikipeedia alustas 2002. aasta augustis.

Sinised lingid viivad olemasolevate artikliteni; punaste linkide puhul on artikkel ette nähtud, kuid see tuleb alles kirjutada. Punasele lingile klõpsates jõuate lehele, millel saate alustada uut artiklit.

Tee julgelt parandusi! Muudatused on kohe nähtavad, sisselogimine ei ole kohustuslik. Vaadake redigeerimisjuhendit, korduma kippuvaid küsimusi ja teisi abilehti ning hakake kirjutama! Harjutamiseks võib kasutada ka liivakasti. Kirjutamisel soovitame eeskujuks võtta siinse kogukonna poolt headeks valitud artikleid.

Vahepeal tehtut näeb viimaste muudatuste lehelt.

Kui artiklis jäi midagi arusaamatuks, siis postitage oma küsimused vastava artikli arutelulehele, kuhu pääsete vastava artikli päisest. Arutelulehele postitamiseks kasutage päiselinki "Muuda" või "Lisa teema".

Uue artikli alustamiseks võid ka soovitud pealkirja siia sisestada:

Can't speak Estonian but have something to say? Tell it here.