Mägimänd (Pinus mugo) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv põõsakujuline okaspuu. Ta kuulub kaheokkaliste mändide hulka (alamperekond Pinus).
Mägimänd kasvab peamiselt 1400–2500 (Bulgaarias kuni 2700) m kõrgusel merepinnast, tihti metsade leviku ülapiiril. Kagu-Saksamaal ja Lõuna-Poolas laskub mägimänd kuni 200 m kõrgusele merepinnast ja kasvab madalates orgudes turvasmuldadel.
Mägimänd on väga vastupidav tugevale tuulele, lume raskusele, laviinidele (tal on väga painduvad oksad) ja talvekülmadele, taludes miinuskraade kuni –34...–40 °C.
Mägimänd eelistab kasvada valgusküllases kasvukohas, kuid pinnase suhtes pole nõudlik. Ta talub põuda ning kasvab kergematel liivmuldadel, märgadel turvasmuldadel, kivistel ja rasketel savimuldadel. Mullad võivad olla nii happelised kui aluselised ning nende lähtekivimiteks on karbonaatkivimid või silikaatsed mineraalid.
Mägimänd toodi Eestisse 19. sajandil ja on siin laialt levinud. Ta on meil täiesti külmakindel. Teda leidub paljudes meie parkides ja aedades. Hiiumaal, Pärnus ja Kloogal kasvatatakse mägimändi mereäärsetel luidetel. Suurte kogumikena on mägimändi kasvatatud Kubja, Kuusnõmme ja Vigala metskonnas ning Tallinna–Tartu ja Tallinna–Narva maantee ääres. Seemned on olnud üsna kvaliteetsed. Loe edasi ...
