Mitanni
|
Mitanni u 1600 eKr – u 1260 eKr | |||||
 Mittanni riik Parrattarna valitsemisajal | |||||
| Pealinn | Vaššukanni | ||||
|---|---|---|---|---|---|
| Peamised keeled | hurri keel | ||||
| |||||
Mitanni (ka Hanigalbat) oli vanaaja riik Põhja-Mesopotaamias 16.–14. sajandil eKr. Riigi pealinn oli Vaššukanni, mille täpne asukoht on tänapäeval teadmata, jäädes ilmselt Khābūri ja Jaqjaqi jõgede lähedusse Põhja-Süürias[1]. Mitanni põhielanikkond olid hurrilased, kuid ülemklassil oli indoaaria juuri.[2]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Mitanni riigi alguse kohta pole ühtset teooriat. Ühe oletuse järgi tekkis riik juba 17. sajandil eKr, kui Egiptuse ja Heti allikad mainivad hurrilaste kuningaid ning vaenlast nimega Hanigalbat; ent on ka arvatud, et Mitanni riik tekkis alles 16. sajandil eKr, kui Yamhadi riik hävitati Hettide poolt ning võimuvaakumis tulid Põhja-Mesopotaamias võimule indoiraani päritolu valitsejad. Mitanni nime mainitakse esimest korda Egiptuse allikates, kui Teeba ametniku Amenemheti hauakiri meenutab sõjaretke sellesse piirkonda. Sõjaretke korraldajaks oli ilmselt vaarao Thutmosis I (valitses 1493–1483 eKr).[3]
Esimene indoaaria nimega Mitanni valitseja oli Šuttarna I, kuningas Kirta poeg[3]. Aasta 1500 eKr paiku[4] tegi Šuttarna järeltulija Parrattarna Alalakhi ja Kizzuvatna riikidest läänes Mitanni vasallid[5]. Mitanni olulisim valitseja oli Parrattarna järeltulija Sauštatar, kelle valitsusajal laius riik Vahemerest Zagrose mägedeni ning Vani järvest Assurini[6]. 15. sajandi eKr keskel sõdis Mitanni riik Egiptuse Thutmosis III-ga, kuid 14. saj-l eKr Šuttarna II ja Tušratta valitsusajal sõlmiti Egiptuse valitsejatega lähemaid suhteid, kuna Egiptuse valitsejad otsisid liitlasi Hetiitide vastu.[7][8] Tušratta aga võitles edutult Mitanni kunagiste alamate assüürlastega, kes olid toetanud teist kandidaati Mitanni troonile[8]. 1345. aastal eKr allutas Hetiidi kuningas Šuppiluliuma endale läänepoolsed Mitanni alad ja rüüstas pealinna Vaššukannit, 1327. aastal eKr vallutas Šuppiluliuma Karkemiši ning Tušratta tapeti omaenda järgijate poolt.[9]
Pärast Tušratta surma tekkis Mitanni pealinnas võimuvõitlus, milles nii assüürlased kui hetiidid toetasid omaenda kandidaate. Tušratta järel tuli võimule assüürlaste soositud Šuttarna III, kelle aga hetiidid võimult kukutasid, asendades ta kuningas Šattizavaga[8][10]. 13. sajandil eKr hävitas Assüüria impeerium Mitanni riigi lõplikult.[7]
Ühiskond
[muuda | muuda lähteteksti]Mitanni riigi peamised elanikud olid hurrilased, kuid valitsev klass oli ilmselt osaliselt indoaaria päritolu. Valitsejad võtsid küll suuresti omaks hurri keele ja kultuuri, ent tõid endaga kaasa mõned indoeuroopa sõnad, nimed ja jumalad nagu Indra, Mitra ja Varuna.[2]
Ühiskond jagunes neljaks klassiks. Ülemklassi, kes võitlesid lahinguväljal kaarikutes, kutsuti sõnaga mariyanni, mis laenati indoaaria sõnast márya "noormees". Mariyanni-del ei olnud riigi ees teokohustust. Talupoegadest eristati maaomanikest kodanikke ning maata rentnikke või vaeseid, kuid nii maaomanikud kui maatud täitsid sõjaväe- ja teokohustust. Neljas klass oli oskuskäsitööliste ja teiste spetsialistide klass, kes võisid algselt olla teenete eest vabastatud võlaorjad.[5]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Hrouda, Barthel (1958). "Waššukanni, Urkiš, Śubat-Enlil". Mitteilungen der Deutschen Orient-Gesellschaft. 1958: 22–35.
- 1 2 Zetterberg, Seppo (2015). Maailma ajalugu. Tallinn: Varrak. Lk 53.
- 1 2 de Martino, Stefano (2014). The Mittani State: The Formation of the Kingdom of Mittani. Constituent, Confederate, and Conquered Space. The Emergence of the Mitanni State. Saksamaa: De Gruyter. ISBN 9783110266412.
- ↑ Belmonte-Marin, Juan-Antonio (2015). Reflexiones sobre el territorio de Cárquemis durante el periodo mittanio. Orientalística en tiempos de crisis. Zaragoza: Pórtico. Lk 49–82.
- 1 2 von Dassow, Eva (2014). Levantine Polities under Mittanian Hegemony. Constituent, Confederate, and Conquered Space. The Emergence of the Mittani State. Saksamaa: De Gruyter. ISBN 9783110266412.
- ↑ Kinder, Hermann; Hilgemann, Werner (2001). Maailma ajalugu. Tõlkinud Randveer, Lauri. Avita. Lk 34–35.
- 1 2 "Mitanni". Eesti Entsüklopeedia. 1992. Vaadatud 15. juunil 2026.
- 1 2 3 Roux, Georges (1992). Ancient Iraq. Penguin book history/archeology (3. ed., repr trükk). London: Penguin Books. ISBN 978-0-14-012523-8.
- ↑ Bryce, Trevor Robert (2014). Ancient Syria: a three thousand year history. Oxford: Oxford University Press. ISBN 978-0-19-964667-8.
- ↑ Devecchi, Elena (2018). "Details That Make the Difference: The Akkadian Manuscripts of the 'Šattiwaza Treaties'". Die Welt Des Orients. 48 (1): 72–95.
