Aasta uus.
Ma siis jätkan seda eilset juttu. Kaks sõna on natuke naljakas siia jätta.
Uus aastat tuli rahulikult. Köhides ja The Crowni lõpuni vaadates. Tervis on parem. Köha on ikka olemas. See ilmselt ei kao niipea, arvestades, et ma teen suitsu. Hetkel ei tee, sest tänane draama ajas juhtme nii kokku, et ma unustasin ka oma suitsud koju. Ootan, et keegi tuleks suitsuruumi ja siis teen vast ühe. Ilmselt täna kaua ei lähe ka. Kodus ootab tavaline taks. Kuus Rocki.
Uued tüübid olid täna ülemusele teatanud, et neile ei sobi ja nad lähevad minema. Mulle meeldib see, et nad minema lähevad. Väga tüütud tegelased. Ükspäev ütles üks mulle, et ma ei tohi köögis kohvi juua. Ma panin Cannibal Corpse’I peale ja jõin köögis kohvi edasi. Esimesel päeval liigutasid nad lauda. Panid selle palju ebamugavamasse kohta, täna me Alimiga liigutasime selle tagasi ja siis hakkas mingi võimu võitlus. Mulle nad midagi ei ütle ka. Alimiga räägivad. Õnneks homme lähevad tagasi koju. Head teed.
Ma juba kolmas päev jätkan sama teksti. Kuskile ei jõua.
Viimane nädal veel siin jumalast mahajäetud kohas ja siis tulevad uued seiklused. Uued katsumused. Täna kellegagi rääkisime, et inimlik on vist mitte kunagi rahul olla. On olnud hetki, kus kõik oleks nagu korras, aga ikka on mingi rahutus hinges. Ilmselt pole siis kõik korras olnud? Ma ei oska isegi tagasivaadates mõelda, et mis siis valesti on olnud. Mis hetkelgi tegelikult valesti on. Hetkel tegelikult on rohkem kui ma siin kirjutan või räägin. Mingid asjad, taustajõud, mis ma mainimata jätan. Alati võiks paremini.
Istun betoonpõrandal ja teen suitsu. Tervis hakkab vaikselt paremaks minema. Köhin natuke. Aga see pole midagi uut. Suitsetajate värk.
Töö juures käib mingi naljakas malemäng, kes läheb ära ja, kes tuleb asemele. Tahaks uuele ülemusele öelda, et… don’t do it, it’s a trap. Ta ei meeldi mulle. Las siis saab ise sellest kunagi aru. Võib-olla ma ütlen talle siis kui mind ennast enam tööl pole. Vahel võib ju inimesi ette hoiatada. Naljakas on teada mingeid asju. Lihtsalt tead piisavalt inimesi, et teada, kuidas nende mõtted liiguvad. Isegi kui nad hetkel nii ei mõtle siis mina juba tean, et lõpuks toimuvad mingit käigud, kus etturid paigutuvad ümber.
Istun pingil ja joon kohvi. Ma ei tea, mis mõte keset ööd kohvi on juua. Keegi täna juba õiendas, et ma peaks normaalsel ajal magama minema, et päikest näha. Ei näinud, tähendab, hommikul korraks nägin ja siis magasin edasi kuni päike oli kadunud. Ja siis läksime poodi. Kaks õlut, borš ja jäätis. Viimase aja igapäevane menüü. Borš ei ole, selle ma ostsin täna, sest see on hea. Seda teha ma ei saanud, sest potti, kuhu ma selle oleks pannud tegi Alim endale riisi. Ma ilmselt panen pildi ka,sest see nägi kohutav välja.
