mõnikord ei ole mul midagi. liiga laiali juuksed ja liiga suured käed.
mõnel teisel päeval hoian kõike enda käes. kõike. vaata, ma tahan sulle anda kõik, mis mul on. võta.
kiss me, and you will see how important i am.
märts 2, 2022
i always want you when i am finally fine
Posted by suslik under Uncategorized | Sildid: sylvia |Lisa kommentaar
jaanuar 20, 2017
sa tead.
sina oled mind näinud.
selgelt, paljalt. läbi.
ma tean, ma tean.
sa ei saa mind aidata.
lihtsalt, ole. palun.
täna sajab lund, ja lootust.
veebruar 1, 2015
there’s a science to walking through windows without you
Posted by suslik under sylviaLisa kommentaar
mõnel päeval ei ole mul midagi
ja ma saan sinust aru
tõepoolest, miks sa peaks
peale minu enda ei ole mul midagi
anda ja võtta
sõrmed katkises kindas
liiv tennistes
kirsid
sõnad, mis jäävad kinni suhu ja silmisse
ei, seda ei ole tõesti palju
vist mitte piisavalt
aga empaatiavõime olemasolu ei tee mitte midagi kergemaks
november 9, 2014
pärast, kui toas on juba pime,
pärast ikkagi nutan.
ei, ma ei kuku trepil, ära muretse.
mul on ikka veel mu seebimullid, kõrvarõngad ja unenäod.
(kui ebapraktiline ja väheveenev)
siiski, ära muretse.
järgmisest märkmikust rebin novembrilehed juba poes välja.
november 8, 2014
улыбнулся спокойно и жутко
и сказал мне: “не стой на ветру”.
mõned asjad kirjutan üles 
