metsaloom

Tere jälle üle pika aja.Meil pole metsas lähiajal  eriti midagi muutunud.Juhtund on paljutki,kuid juhtunud pole midagi mis oleks toonud metsaellu erilisi muudatusi.

Juhtumisi passisime jälle karukoopas ja tagusime turakat karu laia pee peal,kuni avastasime hundiga ,et rebasel silmad vilavad liiga erksalt-teeb sohki jälle järelikult .hunt on äkkilene metsaelajas ,lõi käpaga kaardilaua puhtaks ja toppis punapeast sohimänguri peakolupidi karule püksi .Kui rebane oma pika koonu kuidagi pükstest kätte sai ,ei tundnud teda keegi algul õieti äragi,sest ta oli ninaotsast kuni kõrvatagusteni lauspasane.

Seisime siis algul natuke kohtmetunult kuni kõik naerma pahvatasid.No tegelt hirnusid naerda ainult mõned .Näiteks idioodist jänes ja opakas orav.Teised nutikamad ei seisnud enam mitte kohmetunult ,vaid kohkunult.Avastasime ,et oleme pool talve süüdistanud karu alusetult liiga uljas peeru laskmises ,aga tegelikult on juhtunud suur õnnetus -karu on unustanud sügisel enne uinumist sital käia ja nüüd tal unterhoosenid head-paremat täis. Hea küll!Tuli kokku kutsuda kogu metsa erakorraline pleenum ja leida ühisel nõul lahend probleemile.Kuna ei leidunud ühtki vabatahtlikku karuperset ja pükse puhtaks lakkuma, kestis miiting kolm päeva kuni saabus suur sula.Riputasime karu püksid põdrale sarvede vahele ja lasime tal joosta pea ees läbi kõige tihedama ja märjema kuusetihniku umbes kolm-neli tiiru.Tulemus oli shokeerivalt positiivne-nüüdsest alates soovitan kõigile koduperenaistele lumepesu kuusetihnikus -püksid peas ,sest karu püksid olid puhtad kui värskelt sadanud lumi .Olgu! karupükud puhtad ,aga pee karul endal endiselt ligane -lagane.Löögi võtsid endale nirgi ja kärbi pered väitega , et suudavad karu tagupoolest siukse hooga vähemalt kümme korda üle tuisata ,et keegi näegi ja seal juures ei jää neile grammigi paska karvade külge ning poolt grammigi karu karvade.Metsarahvale tuli elu jälle sisse ,hakkas kostma laiamist ja möirgamist ,kiunumist ja viuksumist.Tehti panuseid ja veeti  kihla .

Otsustavaks hetkeks koguneti taas koopasse kus karu üksi pikutas paljas perse koopa lae poole urvis.Nirgid-Kärbid võtsid sisse stardipositsioonid .Põnevust oli täis terve koobas ja pool metsagi.Kõigil olid põued ärvust täis ja silmad punnis, kuni kostis kuskilt rebase stardiröögatus ja siis oli ainult üks sekund mingis ülehelikiirusel sebimist . Midagi tõepoolest näha ei olnud ,oli tunda ainult tuuletõmmet ja mingisuguseid pritmeid koonul ja kasukal.Kui suurem tolmu- ja pritsmepilv maha langes avanes karukoopas järgmine pilt:karu perse läikis kui peegel ja sellel seisid uhkeld nirgid-kärbid aplausi oodates,aga karu koobas maast laeni ja muud metsloomad ninaotsast sabaotsani olid kaetud paspritsmetega .Nirgid-kärbid aimasid halba ja kadusid kiiremini kui tuul .

Kutsuti kokku veelgi erakorralisem pleenum ,kus tekkis ka paar väikest tüli ja visati paar lumepalli .Need paar lumepalli lahendasid äkitselt meie suure probleemi-otsustasime korraldada suure lumesõja mis vältab esimese külma või esimese langenuni .Lumi tuiskas mitu päeva nii koopas kui õues.Kogu sõja kestel  ei langenud peale kedagi peale temperatuuri.Sõda lõppes kõikide võiduga sest kõik olid taas pasast puhtad ja rõõmsalt punapõsised. Tõmbasime karule püksid jälle jalga ja kaardimäng jätkus haisuvabamas keskonnas.

Kysimus kui selline? Kuhu kadus klobaalne soojenemine ? ma juba lootsin ,et siin mõni talv saab oma rasva peal läbi ,aga tyhjagi ikka peab lambavargile minema .Lakkusin siin ennem usinalt käppa ja mis juhtus?Keel kylmus kinni kuradi päralt .No kuhu sa läehed niimoodi keel käpa kyljes kinni  ja pilgust kadunud kogu metsa metsikus.See on liig mis liig ,aegajalt kylastavad metsa mingid saemehed, kel on kombeks ka lõket teha.See on väägagi tänuväärt tegu nende poolest ja see puude lõikamine samuti-ei pea enam  otsa koperdama igasugu rontidele.Eriti rõõmustab selle yle öökull loomulikult .

Igatahes oleme hetkel kogu metsarahvaga pressinud end jälle karu koopasse kylmavarju hoolimata jälgist peeruhaisust.Proovime siin jõhkras ruumikitsikuses yksteist õue elu uurima meelitada.Põder loll läkski-valetasime talle ,et kui kolm tiiru ymber koopa jookseb tuleb kevad.Siiani jookseb .Kolmeteistkymnes tiir vist ,maa mydiseb -loodame ,et see nõdrameelne elajas saab sooja vähemalt selle traavimisega.MEIL JAH NÄED RUUMI ROHKEM ,AAA HAISU ERITI VäHEM MITTE ,sest me haiseme kõik eranditult karu peeru  järele (välja arvatud öökull -seda hullu ei lase keegi oma urgu).

Jaah metsas unistatakse juba kevadest ja jooksuajast -kevad sydames & kevad munades.Sigimisvaist on yks yrgnevärk.Nyyd lähen lauta lambavargile ja panen ka põdrale ette teha paar kiiremat ringi,kuigi ta niigi juba hingeldab.

Jah kõik on vist märganud ,et maa on kattunud jälle selle valge imieliku ollusega mis kipub meil kõigil saba ja käppade kylge kinni kleepuma.See tekitab siin metsall ka kõige uljamatele metsaelajatele tohutuid raskusi .Näiteks hundid kurdavad ja kiruvad ,et lumi raisk nii suur et enam ei ulata jalgagi yles tõstma puu peale kusemiseks .Õnneks on ,metssead ,kes muidu ainult sigadusi on kokku keerand ,hakanud kärsaga teid sisse ajama .Mõnikord viskavad ikka mõne rämeda vimka. Ajavad näiteks suure laia tee lahti ja kui siis mõni agar karvakera seda mööda liiast ettevaatamatult tormama on juhtund,avastand äkki ,et karu koopasse kukkunud.Jah siga on ikka siga mis tast tõprast ikka tahad .Karu õnneks enne kevadet ei ärka ja tema soojas koopas ta laia karvase perse peal käime aegajalt kaarte tagumas ,kuni metsaoti peeruhais meid sealt välja ajab.Samas on muutunud väga põnevaks ka peitusemäng, sest korraga on peidus nii peitjad kui otsijad.MEGAPÕNEV!!!
Seoses jõuluajaga sigines metsa alla ka inimolendeid kuusevargile ,mis on igaaastane jõulukink lihatoidulistele ja suur meelelahutus öökullidele -kui inmesed peaks pimeda peale jääma.Tegelikult nendepärast sead karukoopani tee lahti ajasidki- see on nende haige nägemus huumorist.Samas käisid ka mõned Jõulutaadid oma vitsavarusid täiendamas .Neile andsime lihtsalt ise vitsa või siis kutsusime RMK ja Pikkhabemed pandi metsavarguse eest vangi .Hundid räägivad ,et jõuluvanad ei kõlba syya ,sest nende liha maitseb nagu hallitand piparkook ja haiseb ilgelt glögi järele.Selle eest nad siin tavaliselt kesta saavatki .
Vot siis sellised lood siit laantesygavusest-metsas ikka elu käib ja ysnagi metsikult.

Nii päeval kui öösel on öölindudel kombeks muneda ja hiljem neid samu mune kasutada järelasvu esmärgil haudumiseks.Nii kooruski ühel öisel tunnil uus metsaelajas -hiljem tuntud ka öökulli nime all .Tal on öiti tavaks saanud tagaajada hiiri-rotta ja muid säänseid tõpraid, saartel ka töpraid.Samuti on öökullidel kombeks teha õudsaid hääli teiste metsakodanike unehäirimise eesmärgil. Pesapunumine on öiseeluviisiga elajatel kaunis suurel määral raskendatud kuna puudub pesamaterjali ja pesapaiga leidmiseks vajalik valgus.Seega põrklevad need õnnetud olendid ahastuses ringi lenneldes peaga läbi enamus metsapuid kuni leiavad sellise mis seest õõnes ja kössitavad seal karjakaupa ,paaridena või vahest ka yksi- kui juhtub selline igav tuju olema. Selle põrklemise tulemusena on öökullidel nokk muutunud üsnagi kõveraks ja see sobib hästi pisinäriliste kimbutamiseks.Kogukamaid metsapeletisi keda võigas röökimine pole suutnud kohutada(ilmselt töntsivõitu kõrvakuulmise tõttu) hirmutavad nad silmade punni ajamise teel .Kui ka see võigas vaatepilt ei peleta metsapeletisel paska lahti siis valab öökull ta  üle  happelise ekskremendi taolise vedela rõvedusega .

Ja lõpetuseks: kui vanasõnal käbi ei kuku kännust kaugele on mingigi tõepõhi all ,siis öölindu te kukkumas kunagi ei näe ,sest pime on