Ma armastan.
Ainult!
Rohkemgi veel.
Igavesti.
Teda.
Andunult.

muide,
kui te
petti
määrite leivale
siis
võtke teada, te
teete
pattu.
noh,
kui te.

Mulle meeldivad inimesed
kes,
tahavad maailma parandada.
See annab mulle lootust,
et
ma pole sugugi kõige naiivsem
maailmas.

On öeldud. Et targa
inimese tunnus
on
võime oma seisukohti
muuta.

Mulle tundub. Et see
on parajalt skiso värk.

Kuidas nii üldse
mingisugust maailmapilti
kokku
panna?

Tervikut. Ma mõtlen.

Viimased 7 aastat vähemalt olen elanud mullis, mille täna võtan kokku sõnaga – apaatia.

Mis on perspektiiv? Mis on selle kõige mõte? Kuhu viib tee ja mis tee see üldse on?

Pole aimugi, mida tahaks. Huvipuudus.

Ma olen liimitud ristmikule ja siit edasi hargnevad teed on udus.

Masendav? Ei ütleks.

Täiesti ükskõik on.