Siit tuleb kaua oodatud ja kaua valminud postitus kantavate nutiseadmete teemal (wearable health technologies). Oma esimese sammulugeja tellisin 2014 USAst. Mäletan, et pidin sellele ise tolli järgi minema ja maksma tollimaksu. Otsisime koos pikalt ametnikuga, et mis kategooriasse see toode minema peaks. Isegi oli olemas selline kategooria nagu – pedomeeter ehk sammuloendur.

Me kõik mäletame seda haipi sammulugemise ümber, soovitusi 10k sammu kohta päevas ja ka esimest frustratsiooni, miks erinevad seadmed erinevaid tulemusi annavad. Seda peamiselt sellepärast, et erinevad seadmed ja brändid on loonud oma unikaalsed algoritmid mustrite jälgimiseks. Teisalt anduri paigutus. Sammulugemisel võib puusale paigutatud seade anda täpsemaid tulemusi, kui randmel, sest mõnikord ka lihtsad käeliigutused võivad konverteeruda sammuks. Kolmandaks kalibreerimine: mõned loendurid võivad pakkuda võimalust enne oma seade kalibreerida, et see annaks täpsemaid tulemusi, kuid mõned ei paku seda üldse. Näiteks kui rakendus küsib, et kas plaanid kasutada seadet vasakul või paremal käel või üldse kusagil mujal. Siin on mõned hinnangud pedomeetrite kohta. Sammud üksi aga tervise heaks palju infot ei anna, seda teab igaüks, et kas ta on aktiivse või mitteaktiivse eluviisiga. Minu jaoks on möödas ka need ajad, kui läksin eraldi välja jalutama sest 200 sammu oli puudu. Sammud on aga muutunud digitaalseks valuutaks. Näiteks on populaarsed rakendused, mis pakuvad sammude vastu hüvesid. Eestis Kiivikate ja tiimi poolt loodud FitSphere või näiteks rahvusvaheline äpp Sweatcoin, mis võimaldab isegi samme vahetada krüptovaluutaks (see on pigem väga aeganõudev tegevus ja kannab mängulisuse eesmärki rohkem kui finantsilist).

Siit edasi tulevad tervisenäitajad, mida jälgides võivad ärevamad pigem terviseprobleeme omale juurde mõelda ja seega tasub arvestada, et laiatarbelised nutividinad on pigem otsustustoed, kui otsustajad ja mõni vahend sobib ühele paremini, kui teisele – personaalmeditsiin tehnoloogias, ikkagi.

Südame löögisagedus (HR, heart rate): Nutikellad on varustatud südame löögisageduse mõõtjatega, mis annavad reaalajas ülevaate pulsi muutustest. See on kasulik treeningute jälgimiseks ja üldise südame tervise hindamiseks. Nagu iga vidinaga, tuleb siin ka ette iga kasutaja puhul erisusi ja küsimuste korral tasub korralikult kalibreeritud meditsiiniseadmega tervisenäitajad üle mõõta. Kindlasti ei saa tulemusi võrrelda naabri omaga, sest me kõik oleme erinevad alustades juba soost ja vanusest. Tasub arvestada, et arstikabinetis loetakse normiks, kui puhkehetkel on südametöö 60-100 BPM (beats per minute), seepärast kasutage järgevat tabelit ettevaatusega, kus iga numbriline erinevus ei tähenda kohe kõrvalekallet või probleemi.

Siin on puhkeoleku (resting heart rate) südame löögisageduse normid vanusegrupi ja soo järgi, kategooriates sportlasest kuni kehvani (kus kehv võiks tähendada seda, et peaks üle vaatama oma elustiili):

Mehed (lööki minutis BPM)

Naised (lööki minutis)

Resting heart rate (RHR) ehk puhkeloleku südametöö on soovituslik näit mitte magamise ajal vaid vähemalt 5 minutit istuvas või lamavas asendis rahulikult hingates. Kuna nutividinad võimaldavad pidevat südametöö jälgimist ja päevaseid keskmiseid näitajaid mõjutavad ka joodud kohv, ärevus või trenn siis mina isiklikult jälgin vaid ööune keskmiseid, sest siis on keskkonnatingimused alati enam vähem stabiilsed. Pane tähele, et südametööd mõjutavad ka stress, ravimid, sportlik vorm ja üldine elustiil.

Magamise ajal on südame löögisagedus tavaliselt madalam kui puhkeolekus ärkvel olles. Siin on mõned üldised juhised südame löögisageduse normide kohta magamise ajal:

Mehed ja naised (lööki minutis):

Nutikella või sõrmust (näiteks Oura) kasutades tasub paar kuud ennast rahulikult jälgida, enne kui võtta need numbrid aluseks – kas mul on midagi viga? Eriti põnevaks läheb asi siis, kui oled juba aastaid öist südametööd jälginud ja tead täpselt perioode, mis olid stressirikkamad või kui asusid sporti tegema…kõik kajastub lõpuks üldistes numbrites, kui tead juba enda tavapäraseid keskmiseid näitajaid. Minu puhul kajastus tavapärasemast madalam südametöö puukborrelioosi põdemise ajal. Kui hakkan tavalisse viirushaigusesse jääma siis keskmine südametöö une ajal hoopis tõuseb.

Treeningu tabel: kõige efektiivsema treeningu saavutamiseks soovituslik südametöö vahemik ja kõrgeim. Allikas*:

Vere hapnikusisaldus (SpO2): Vere hapnikusisalduse mõõtmine aitab jälgida keha hapnikuga varustatust. Madal SpO2 tase võib viidata hingamisprobleemidele või südamehaigustele. Sp02 on abiks raskete viirushaiguste põdemise puhul. Kui mul oli Covid-19, siis oli hapnikusisalduse mõõtmise nupp tihti kasutuses ja kord lisasin oma nutikella ka lapse käele, südamerahustuseks. Kõik püsis normis. Normaalne Sp02 tase on inimestel 97-99% vahemikus. Näiteks raskekujulise koroonaviirusest põhjustatud tüsistuste puhul oli patsientide Sp02 alla 90%. See juhend suunab kiirabiga ühendust võtma, kui kodus mõõdetud SP02 langeb alla 94%.

Uni ja selle kvaliteet: Uni on oluline tervise näitaja. Minu jaoks isiklikult üks põnevamaid, sest see kuidas me magame on tingitud eelneva päeva tegevustest, keskkonnast ja muudest näitajatest, samas mõõdetakse seda üpris stabiilses keskkonnas, mitte nagu päevased tegevused. Olen proovinud Oura sõrmust, kuid kannan pidevalt Withingsi nutikella. Miks, seda selgitan järgmises punktis.

Oura sõrmuse loojad soovitavad, et ideaalne muster magamiseks näeb välja nagu võrkkiik (nende postitus seletab lahti erinevad mustrid). Mina olen Withingsiga oma parimad uneskoorid (100) saavutanud peamiselt ainult suvilas magades. Ka siis ei näe see südametöö muster välja nagu võrkkiik ning eks see on kõik suhteline, kui asi puudutab meditsiiniseadmemärgiseta nutiseadmeid.

Näitena: kolm 100 skoorist ööd sellel aastal Withings’i rakenduses. Minu puhul ehk kord kuus ja suviti rohkem, loodus, nädalavahetus…

Kehamassiindeks (KMI) ja keharasva protsent: Nutikad kaalud, nagu Withings Body+, pakuvad rohkem kui lihtsalt kehakaalu mõõtmist. Need analüüsivad ka kehamassiindeksit ja keharasva protsenti, andes terviklikuma ülevaate keha koostisest. See on üks põhjus, miks Withingsi juurde olen pidama jäänud. Kuna kõiki tervisenäitajaid ei saa kokku kutsuda ühte äppi (va nutitelefoni enda äpp, GoogleFit või iHealth), siis ühe brändi juurde pidama jäämine siiski annab ühes rakenduses rohkem vastuseid. Mugav on jälgida kaalu ja muid näitajaid ühest äpist. KMI valem on:

KMI vahemikust annab teada ka Withingsi nutikaal, aga Eesti Tervisekassa kodulehelt leiab väga interaktiivse ja meelelahutusliku kalkulaatori! KMI normväärtuste tabeleid leiab netist väga palju.

Vererõhk (BP, blood pressure): Vererõhu mõõtmine on muutumas üha tavalisemaks nutiseadmetes kasutades valgusel põhinevaid sensoreid. Apple Watch X plaanib tulevikus lisada vererõhu mõõtmise võimaluse, mis võimaldab kasutajatel saada täpsemaid terviseandmeid ilma eraldi kalibreerimise vajaduseta. Selle kohta saab lähemalt lugeda ja vaadata siit. Minult on uuritud, et milline nutikell võimaldaks ka vererõhku mõõta, aga üldine vastus oleks, et tavaline vererõhuaparaat on siiski täna veel täpsem, kui kellad. Kuid peagi peagi. Millist tehnoloogiat plaanib Apple kasutada, sest seni on vererõhu mõõtmine võimalik olnud täpsete andmete jaoks ainult “käsivart pigistades”. Nutika vererõhuaparaadi leiab ka Withingsi valikust ja koduseid vererõhuaparaate leiab turult igasuguseid. Nutikamad suudavad tuvastada ka arütmitat ja siit jõuame järgmise teemani…

Kodade virvendusarütmia (AF või AFib ehk Atrial Fibrillation): Apple, Fitbit, Withings on vaid mõned nutiseadmete näited, mis suudavad väidetavalt ka arütmiat tuvastada. See on väga murelikuks tegev tervisenäitaja, mis kindlasti paljudes inimestes terviseärevust tekitavad. Minul on alates 2018, kui selle mõõteriistaga Withingsi kellal kokku puutusin tuvastanud ta selle ühel korral ja pikemalt ma sellel peatuda ei taha (andmete ebatäpsusest või ühekordne hoiatus, mul pole piisavalt infot). Kui AF tuvastused sagenevad – ehk siis peaksin muret kurtma arstile. Ühekordsest tuvastusest ärevusse minna ei tasu.

Mulle meeldib väljend inglise keeles, eriti uuemate tehnoloogiate kasutusele võtu puhul, kus iga detail pole teada: “All data is suspect“.

Veresuhkur ehk vere glükoositase (blood glucose levels): diabeedi 2. tüüp on üks tõsisem elustiilihaiguste tervisetrend. Risk kasvab kehakaalu ja vanusega, seega olen hakanud ka veresuhkrut jälgima. Kui glükomeeter on lihtsasti kättesaadav ja väga täpne meditsiiniseade mida miljonid diabeedihaiged kasutavad igapäevaselt, siis vähem invasiivne meetod on veresuhkru mõõtmine koevedelikust püsiva sensoriga. Sellel teemal tahan pikemalt peatuda tulevases postituses, sest olen just sellist vidinat katsetamas, mis veresuhkrut iga 2 minuti tagant mõõta suudab. Nagu ülalolevast Apple (kuulujuttude) videost võis leida, püütakse veresuhkru mõõtmist võimaldada tulevikus ka Apple Watchis (kuid see on veel tulevik).

Stressitase: Mõned nutikellad ja käevõrud suudavad hinnata stressitaset, kasutades südame löögisageduse variatsiooni (HRV) analüüsi. Näiteks Oura sõrmus hindab stressi ja vastupidavust, aidates kasutajatel paremini oma vaimse tervisega toime tulla. Ka öine veresuhkru tõus võib anda märku stressihormooni ehk kortisooli olemasolule. Selles postituses ma sellel pikemalt ei peatu. Siit edasi tulevad ka juba tuhanded mediteerimise ja mindfulness äpid.

Naiste tervise jälgimine: Nutikad seadmed pööravad üha rohkem tähelepanu naiste tervisele. Paljud seadmed pakuvad menstruaaltsükli jälgimist, meeleolu hindamist ja aktiivsuse logimist, pakkudes personaalset terviseanalüüsi. Samuti on arendamisel seadmed, mis jälgivad menopausi sümptomeid ja annavad soovitusi nende leevendamiseks. Ka Oura ja Withingsi uuemad versioonid on läinud edasi naiste tervise jälgimisele. Kuna sensorid võimaldavad mõõta ka kehatemperatuuri, siis on selle muutumise pealt lihtne tuvastada näiteks ovulatsiooni (viljakas periood) toimumist, ilma pideva enesetestimise vajaduseta.
Nutikas menstruaaltsükli jälgimise äpp võiks tänapäeval olla juba iga noore neiu telefonis. Selleks pole vaja isegi sõrmust.

Aju ja vaimne tervis: vürtsiks võiks postituse lõpetuseks vahele pista sellise toote, nagu nagu MindLink Air silma jälgivad prillid, mis kasutavad aju tervise jälgimiseks silmade liikumise analüüsi. Prillid mõõdavad keskendumist, kognitiivset koormust ja lugemiskiirust, pakkudes põhjalikku ülevaadet vaimse tervise seisundist. Minul isiklik kogemus veel puudub.

Need on vaid mõned tervisenäitajad ja nutividinad, mida hetkel kasutada saab või ülevaade tulevikku, mida peagi kasutada saame. Kõike ühte blogipostitusse ei anna ära mahutada, kuid siis jääbki ruumi ka tulevikuks.