Pikka juttu polegi

Olümpiateemal on sõna võetud nii ja naa ja kolmat moodi. Tänase päeva pärl hulpis threadsis surfilainetel. Eks pilt ütle rohkem kui 1000 sõna :).

See raske müügitöö…

Ma vist ei teagi inimest, kes oma elus kordagi midagi müünud poleks, täiskasvanud inimesi pean siis silmas. Ise istun ka selles paadis. Olen kohalikus külapoes puhkust andnud, jõuluturul temaatilist nänni müünud… ei tule kõik need pisemad tööampsud kohe meeldegi. Kaks aastat olen seda ka elatise teenimiseks teinud; seisnes see siis telefoni teel kodanikele asjade/teenuste pakkumises (ei, tegu ei olnud öisel ajal tehtava tööga). Ja otse loomulikult olen kursis ka sellega, et kui heliseva telefoni ekraanilt kumab vastu tundmatu number, siis võid saada huvitavaid pakkumisi (aja)kirjanduse/tervisetoodete/meenemüntide vms omandamiseks. Kuna olen uudishimulik inimene, siis ikka tahan ju teada mida antakse ja palju maksab. Tellinud olen ka, 2 korda ja reaalselt seda, mida vaja on olnud. Pettuma pole pidanud. Eile aga… nojah.

Heliseb telefon. Number pealinna oma. Võtan vastu.

Hääl: Tere, kas ma räägin (minu nimi)ga?

Mina: Jah, ma kuulen.

Hääl: Tahan rääkida meie uudistootest. Kas te olete kuulnud sellisest asjast, nagu pesupaberid?

Mina: Ee… ei ole. (ise olen veidi hämmingus, kellega räägin, mis firma, kas inimest ei huvita kas mul teda üldse aega kuulata on. No kuna puhkus, siis ok, andku tuld, niikuinii lebotasin niisama).

Hääl: See on täiesti uus toode, eesti turul seda seni olnud ei ole. Need on sellised paberid, täiesti (ainete loetelu) vabad. Üks paber läheb ühe masinatäie peale ja kui panete ainult pool masinatäit, võite paberi pooleks teha ka.

Mina: Ee, vaadake, ma kasutan pesugeeli ja muud tooted ei huvita.

Hääl: See paber ei jäta mingeid jälgi ja lahustub ilusti ära. Pakis on 20 paberit.

Mina: Ja huvi pärast- mis see pakk siis ka maksab?

Hääl: Eripakkumine on praegu, pakk maksab ainult 14.99.

Mina: Teate, ma olen selline hinnatundlik tädi. Ostan oma pesugeeli tavaliselt realiseerimiskeskusest, , seal maksab 5- liitrine kanister umbes 5-6 EUR. Niisiis jäävad need paberid minust kindlasti proovimata.

Hääl: See pakkumine ei kohusta teid millekski, alati saate oma tellimuse tühistada. Esimese paki saatmine on tasuta ja alati saate juurde tellida, tuleb teile pakiautomaati.

Mina: Kuulge, nagu juba enne ütlesin- hind mõjutab paljutki. Sellest tootest pole ma huvitatud. Ilusat päeva jätku teile.

Hääl: Kas te bambussokkidest olete kuulnud?

Mina: Ee…

Hääl: Millise bambussisaldusega sokke te kannate?

Mina: Ma ei kanna sokke vaid põlvikuid. Suvel ei kanna üldse midagi. Põlvikud ostan poest. Need ei sisalda bambuskiudu.

Hääl: (loetleb minuti jooksul tavaliste ja eripakkumises olevate sokkide erinevusi).

Mina: Väga tore. Aga ma ei kanna sokke vaid põlvikuid. Need on nailonist. (vist on, ega ma ka ei tea)

Hääl: Kas teile meeldivad hallid või valged sokid? Saaksime teile saata lähimasse pakiautomaati.

Mina: Niisama tasuta saadategi või?

Hääl: Ei, erihind viie paari eest on … (nimetab kosmilise summa).

Mina: Ma arvan, et ärge saatke. Sokke ma ei kanna ja isegi kui kannaksin, siis selle hinna eest kindlasti mitte.

Hääl: Aga meie eripakkumist kasutavad paljud rahulolevad kliendid.

Mina: teate, tütarlaps, ärge mind nende hulka arvake.

Hääl (katkestab kõne).

***

Mäletan, kui ise paar aastat analoogsel tööl olin, saime päris põhjaliku koolituse, mida öelda, mida mitte; kuidas mitte unustada elementaarset viisakust ja eelkõige: kuulata, mis sulle teine pool vastab ning sellest johtuvalt edasi minna. Ei tea, kas kusagil pakutakse tööd telefonimüüjate testostjatele? Ma heameelega annaks tagasisidet nii, et vähe pole. Eilsele häälele tahaks küll öelda; sina ära kuula minu poolt antavaid vastuseid ja mina ei osta sinu poolt müüdavat kaupa.

Lihtne.

Raske on, aga õpin

Kolleeg : … ja siis ma kohe jäin VAATAMA. et kui kaua nad seda koolikotti seal loobivad ja kas lendab aknasse ka. Ja kes selle pärast ära koristama ja kinni maksma peab…

Mina:

Image

Mina mõttes:… ja selle asemel, et öelda “nii ei tehta” ja see kott ära võtta, sa seisad ja ootad kuna jama juhtub? Kes selles situatsioonis see täiskasvanu on nagu?

Ja hiljem mõtlen, et tegelikult oleks pidanud kolleegile ütlema, et äkki ta siiski oleks pidanud sekkuma. Ja siis jälle mõtlen, et ei, kui ma talle ütlen, siis nagu peaks end targemaks ja seaks tema pedagoogilised võimed kahtluse alla. Ja siis võib juhtuda, et ta solvub. Aga samas võib juhtuda teinekord ka see, et lapsed teevadki midagi katki ja tuleb jama ja siis on lapsed solvunud, et nad ei teadnud ja keegi pole öelnud ja nad ainult mängisid.

Igatahes hetk läks mööda ja ma hoidsin suu kinni. Tavaliselt olen tasuta nõuannete jagamises ja arvamuse avaldamises pigem esirinnas, elukene aga õpetab, et mida enam tahaplaanile hoiad, seda vähem jama tuleb. Elukene õpetab ja mina õpin. Raske on… aga mis teha 😀

ELUMÄRK

Nu štoo, ne ždaali?

Nali naljaks, ega ma ise ka ei oodanud, et arvuti lahti teen ja midagi kirja panen. Eriti, kui midagi elutähtsat pole öelda ka. Lobisen siis niisama. Ega keegi ei tea ju millal järgmine kord siia juhtun, ma ise kaasa arvatud. Võimalik, et paus venib väiksemaks kui need aasta ja kaks kuud, mis eemal olnud olen, võimalik, et ka mitte. Kui siia kunagi keegi lugema juhtub, eks siis on need harvad visiidid ammu ilmselt otsa saanud, leheküljed tolmunud ning rajad rohtunud. Nii et kirjutada kriban pigem ikka iseendale- Muhv, nõudmiseni.

Olen niisiis aasta suunamudija- kirjutan korra aastas. Loen teiste mudimisi märksa tihemini, igapäevaselt. Ei saa öelda, et pole tundnud kiusatust 30 päeva väljakutsega kaasa minna … aga no ei julge lubada, vanus sealmaal et ei tea, kas järgmisel päeval üldse mõni mõte pähe tuleb ja veel enam pingutust nõudev osa on selle kirjapanek. Nii et terahaaval toimetan, üks samm korraga.

Kümmekond aastat tagasi olid ajad mil tahtsin kõike jagada, kaasteelisi rõõmustada, kõik mis juhtus sai kohe raamatusse raiutud. Sageli mõtlen, mis juhtunud on? Vastus lihtne- vanaks oled jäänud , mutike. Kibestunud mõnes mõttes ja sarkastiliseks saanud. Ei ole enam nii, et kõik inimesed on ilusad ja head. Ja mitte noorus pole hukas , maailm ka mitte, ma ise olen. Me ise loome endale näo ja sinna näkku silmad, millega maailma vaadata. Mu ema ütles kunagi (25 aastat tagasi) et peaks kirjutama raamatu, mida oodata vananedes. Ma arvasin toona, et jube hea idee. Andku aga tuld. Raamatut ta kirjutanud ei ole ja ma pean ise kõik asjad ära avastama. Tõsiasi on ka see, et maailm pole teps mitte enam see, mis ta oli 25 aastat tagasi, nii et võib- olla mõni tõik sealt enam ei päde. Äkki peaks ise kirjutama? Tulevikuinimeste pensionieelikute tarbeks? Ilmselt siiski mitte, sellest saaks vaid õppematerjal teemal “pensionieeliku nägemus tulevikust aastal 2024”.

Eelpoolnimetatud pensionieelik sai täna, muide, 58 aastat ja 2 kuud vanaks (loe: nooreks). On päevi, mil ei tunne end päevagi vanemana kui nt. 35, samas mõnel teisel päeval võib selle arvu vabalt kahega korrutada. Tänahommikuses ETV hommikuprogrammis oli sellest juttu (võimalik, et see juhtus hoopis eile või üleeile). Inimene pidavat saama viimaste uuringute kohaselt elada 58 aastat tervena. Mul ei õnnestunud. Samas ei õnnestu paljudel selle numbrini eladagi, nii et ära kurda, risu, künna edasi. Ja midagi sellist mul ka kallal pole, mis elamist takistaks. Erinevalt ühest mu väga heast sõbrast, kes umbes aasta tagasi diagnoosi sai ja selle aasta märtsis meie seast lahkus (52 vanusena).

Ei, mul pole hetkel letaalset tõbe kallal. Ma olen lihtsalt robocop. Mingi 8 aastat tagasi hakkas nägemine allamäge minema. Laps vedas mind silmakontrolli (oli mingis prillipoes mingi nägemiskontroll tasuta. Ma reaalselt nägin ainult valget seina. Siis oli loomulik käik muidugi silmaarst ja etsKAE- oligi kae. Valida oli: haigekassa kulul op mõlemale silmale ja valikus kaugelenägemine ok ja lugemisprillid või vastupidi. Teine valik oli ka- maksa ise ja prille ei vaja enam neverever. Mul siis see teine valik. Mõned hädad on muidugi veel… aga no kuule, pole ju põhjust vingumiseks, kui elada kannatab. Seni on kannatanud.

Aa, vingun ikkagi. Kas ma palun saaks mõne(d) sellise(d) öö(d) kus pole vaja unenägusid vaadata? Kunagi lapsena nägin neid ka, aga need olid alati nagu põnev järjejutt või mida iganes, praeguseks on unenäod väsitavad. Pehmelt öeldes. Ja seda viimased viis aastat vähemalt. Hommikul ärgata tundega, et nagu poleks puhanudki- vot sellest on küll kõht täis. Nii, et kui keegi seal kõrgemal seda kirjutist lugema satub, siis- ette tänades.

Tänase päeva tarkusetera: kastreeritud kass on munavaba kass.

Over and out.

Biznis-pljän

See oli vist möödunud kolmapäeval v midagi… vahet pole. Igatahes on hiline õhtupoolik. Uksekell. Lähen vastu. Ukse taga on naisteraffas u. 35 plussmiinus 10 aastat. Arendame dialoogi.

Tema: Izvinjaaju , u vas jest minuta? (no leiame selle minuti, hull asi…). Võib teiega rääkida? (no ikka). Me siin läheme Ukrainasse tagasi, mul on palju riideid ja ma ei taha neid tollitöötajatele anda, seepärast annangi kõik need teile, ikka tänutäheks, te olete meid nii lahkelt vastu võtnud ja värki. Täiesti bezplatno ja boh s vami.

Mina: Ee, noo, blagadarjuu muidugi, aga riideid on mul isegi küllalt ja kapis ruumi vähe. Kui sa tahad, et ma need kuhugi vajaminejatele edasi toimetaks siis võin käpp olla

Tema:Aga need sobivad teile nii ilusti! (laob mulle ette 5 pakendit tururiideid, ikka ilusti kiles). Muz jest? Dlja nevo toze. (jätkab ladumist).

Mina: A otkuuda tõ znaaješ et mu mees on sihuke krupnõi nagu minagi?

Tema: Ei teagi aga siis müü maha (jätkab kilekottide laotamist mu kätele).

Mina: Kle mul pole sulli.

Tema: Ei sest midagi, anna palju saad.

Mina: ( toob rahakoti ja näitab üksikut viiekat).

Tema; A bolše netu? Malovato,küts maksab ka.

Ma: Sulli pole jh, anna arve nr, kannan 25

Ta: Ikka malovato.

Ma: Ise ütlesid besplatno v midagi… kle, sebi barem klient ja guud lakk.

Tema: (lahkub).

Meie 400 elanikuga külas tean ma täpselt kes on kes ja kust ta siia sai… kodanik gastrolöör ei kvalifitseerunud mu abisaajate nimistusse. Sorri.

Lubadused on täitmiseks

ehk kuidas leida laulu “Lumine laul” nooti.

  1. Ole veendunud, et sul on see noot olemas (sest sa oled seda ju näinud)
  2. Ole veendunud, et see on mõnes “Laulge kaasa” köites (ja neid on sul töö juures üksjagu)
  3. Loe läbi kõik laulikute sisukorrad (ei leia)
  4. Korda tegevust (ikka ei leia)
  5. Mine kohalikku raamatukokku ja lappa seal olevad “Laulge kaasa” väljaanded läbi
  6. Saa aru, et sul ikka ei ole kõiki eelnimetatud teoste osi (sic!, aga laulu ikka ei leia)
  7. Palu kohaliku raamatukoguhaldja abi, hea inimene sukeldub raamatukogude kataloogide sügavusse
  8. Jõua arusaamisele, et nimetatud laul pole ilmunud üheski “Laulge kaasa” väljaandes
  9. Kõrvalise abiga (vt. p. 7) leia vajalik teos ja veendu, et seda kohalikus raamatukogus pole
  10. Kõrvalist abi kasutades võta ühendust naaberküla raamatukoguga, kus vajalik teos leidub
  11. Saa naaberküla raamatukogust endiselt kõrvalist abi kasutades pildid vajalikest nootidest.

NII LIHTNE SEE OLIGI!

Panen siia oma otsingu tulemused, siis ei pea keegi enam mitut sammu läbima.

Image
Image

Õunakook mitteoskajatele

Mingil ürgajal sai poest kaasa haaratud Brownie pakike. Mitte et seda nüüd eriti keerukas ise teha oleks aga no kui asi kodus olemas, siis milleks ise mõelda, tee nagu juhend õpetab. Pakk siis selline:

Novott, iizi- briizi, teeme ära. Ma veel mõtlesin , et millise vormi ma nüüd otsima pean… aga ei. Vorm oli pakendis ise olemas. Mingi selline rasvasem papilaadne toode. Meesinimene voltis ilusti kokku teise. Minu asi oli taigen koostada. Manuaali järgi läks sisse 100 grammi võid, üks kanamuna ja 125 ml vett. (Loetelust 1. ja 3. käisid tunde järgi, et siis kui muna ja või on sisse segatud, siis lisa vett kuni taigen välja näeb nagu väga paks hapukoor). Ja mis sa veel sügisilmadest tahad- uha õunu juurde. Vorm ei kärsanud, kook sai valmis ja söödi ära ka. Kiideti ka. Ma nüüd ei teagi mida konkreetselt- oskuslikku shoppamist, head jäätisevalikut või olen ma ise lihtsalt nunnu 🙂

Image

Praktilisema poole pealt ehk vajatakse itiabi

Kõik inimesed kellel on olemas gmail ja sellega seonduv google account… loe edasi, teistele ei paku huvi.

Kõik inimesed, kellel on olemas gmail ja sellega seonduv google account ja sul tekkis mingil hetkel vajadus oma google account nime muuta…. loe edasi, teistele ei paku huvi.

Nime sain ise muudetud. Nüüd tahan muuta ka google accountiga seonduvat gmail aadressi. Mis ma nüüd tegema pean? Räägin otsast ära.

Näide. Gmail account ja post oli ntx mari.maasikas/ät/gmail.com. Nüüd on mu nimi Mari Mustikas. Kui liginen oma postkastile on aadress endiselt mari.maasikas/ät/gmail.com, ehkki nime näitab Mari Mustikas.

Küsimus- kuidas toimida? Kas luua uus gmail (no see mustikaga) ja seega luua uus gmail konto? või annab kuidagi lihtsamalt perenime vahetamine gmaili aadressil siis? Heeelp 🙂

Haavad ja augud. Ja koerad.

Siit ei tule nüüd mingi meditsiiniteemaline jutt (või noh, vähemalt mitte rebenditest ega mädanikest). Aga võtame nüüd siis otsast peale.

2022 ei alanud üldse hästi. Juhtus selline lugu, et, mu koeral avastati melanoomkasvaja suulaes. Biopsiad ja kõik muud jutud ja prognoos oli : peale mitte kõige odavamat operatsiooni oleks maksimaalselt veel 1, 5 aastat elu jäänud. Kui kvaliteetne see elu olnuks, seda loomulikult ei teadnud keegi ette. Raske südamega otsustasime mitte opereerida ning anda sõbrakesele nii palju aega kui talle veel jäänud on. Ravimid muidugi peale ja kõik muu võimalik, et vähegi mugavamaks elu muuta. Agressiivne sõraline aga lisas tempot ning 7. juunil lippas mu armas koer juba teisel pool vikerkaart.

Loetud päevad tagasi küsiti mu käest kas oleksin nõus ühele koerale mõneks päevaks hoiukodu pakkuma, tegu siis päästmist vajava tõukoeraga. Loomulikult olin nõus. Meesininime küll kurjustas- ma kiinduvat niimoodi ära, et pärast on jälle kurb ära lasta ja nii edasi aga mul oli argument millega ta ära veenda- esiteks pole meesinimest noil päevil koduski ja teiseks on teda juba päriskodu ootamas. No ja nii jäigi.

Kokkulepitud ajal sõitsime siis koera ära tooma. Kõhnuke, arake ja alandlik, samas ääretult sõbralik. Autos surus end mu vastu, tegin talle palju paisid ja kinnitasin, et kõik saab korda. Minu juurde jõudes selgus aga asjaolu- koer, kes on harjunud maamajas vabalt lippama kardab treppe nagu põrgutuld. Ja ma elan kolmandal korrusel. Niisiis ei olnudki midagi muud teha, kui leida alternatiivne hoiukodu kus treppe ei sisaldu. Sinna sõbrake mu juurest sõitiski.

Ja siis ma istusingi üksi kodus. Päike oli juba loodes, aknast paistsid sügislehtedes puud ja mingil põhjusel ka tükike vikerkaart. Ja siis ma nutsin. Ikka korralikult. Selle koera pärast, keda ma aidata ei saanud aga kellel veel lootust on ja selle koera pärast ka, keda ma aidata ei saanud ja keda enam ei ole ent kelle elu meenutab mulle siin kodus iga nurgake, kelle nähtamatuid jälgi on täis kogu õu ja kellega koos läks teisele poole suur tükk minu südamest. Auk jäi järgi. Kuna see auk kinni kasvab- ei tea.

Öeldakse, et aeg parandab kõik haavad. Mõnest ammusest kogemusest tean, et see vastab tõele. Aga ühest asjast sain küll aru: suurt auku lusikatäie tsemendiga ei lapi. Nüüd siis lasengi Isand Ajal oma tööd teha ja ootan. Ja ootan. Ja ootan…

uskumatu

Mul tuli isegi mu vana parool meelde, olgugi, et viimasest kirjutisest on möödas üle kahe aasta- Ilmselgelt on vahepeal merre voolanud palju vett, ohtlikke jäätmeid ja verd. Mingil ajal sada aastat tagasi oli blogimine mu lemmikteema. On päris palju põhjuseid, miks pole siin vahepeal kaasa rääkinud. Üks ja peamine põhjus on see: elu tuleb vahele. Ja et veidi selgust tuua peab alustama algusest. Nagu me kõik teame algab pedagoogiline poeem septembris ja lõpeb augusti lõpus. Viimased kaks aastat võib ses osas muidugi korstnasse kirjutada…

Aga alustame aastakokkuvõttega, küsimused laenasin priimula blogist. Et siis september 2021 kuni siiani.

Mida sa tegid aastal 2021, mida sa varem teinud pole?

Pettunud mõnes inimeses, tööalases mõttes.

Kas pidasid kinni oma uusaastalubadustest ja kas sa plaanid neid ka järgmisel aastal anda?

Ma ei anna lubadusi. Pole kindel, et suudan neist kinni pidada.

Kas keegi su lähedastest sai lapse?

Jaa, õepoeg.

Kas keegi su lähedastest suri?

Jah. Kaotasin oma täisvaktsineeritud isa covidile 18. veebruaril ja olin sunnitud oma armsa sõbrakese (koer) eutaneerima 7. juunil (melanoomkasvaja suulaes)

Mida sa sooviksid et sul oleks aastal 2022, mida sul 2021. aastal ei olnud?

Ütleks niimoodi, et 2021 oli mul oluliselt rohkem kindlustunnet, äkki 2023 asi paraneb? (naerukoht)

Milliseid riike sa külastasid?

Eesti, Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Rootsi

Milline 2022. aasta kuupäev jääb sulle igaveseks meelde ja miks?

21.06.2022. Abiellusin. Lihtne ju.

Mis oli su selle aasta suurim saavutus?

Terve mõistuse säilitamine. Ilmselt ka taas kord üliõpilaseks hakkamine.

Mis oli su suurim ebaõnnestumine?

Enese mittereklaamimine. Olen nüüdseks aru saanud, et tagasihoidlikus pole enam voorus.

Kas sa põdesid mõnd haigust või vigastasid end?

Covid, ofkoors. Olles vaktsineeritud muidugi.

Mis oli parim asi, mille ostsid?

Korter kus elan. Enne oli see KOV omandis.

Kelle teod väärisid tunnustust?

Siin ma jään lausa mõttesse. Aga mu meesinimene on kindlasti üks neist.

Kelle käitumine tekitas sus tülgastust ja kurvastust?

Mõne kolleegi.

Millele kulus enamik su rahast?

Elamisele.

Mis sind väga-väga-väga elevile ajas?

Info ülikooli sissesaamise kohta ja muidugi perekonnanime muutumine

Milline laul jääb sulle alati 2022. aastat meenutama?

Pole vist päris laul. Pmst on see Dvorzaki sümf “Uuest maailmast” 4. osa Going home. Kui kedagi huvitab, saadan lingi.

Mis jääb sulle alati 2022 aastat meenutama?

Kõik eelpool kirjeldatud pluss tunne kuidas sulle töökohal (17 aastat) nuga selga löödi ja sedasama nuga veel ringi keerati. Mul on tunne, et sel noal olid veel mingid kidad ka küljes.

Mis oli parim raamat, mida lugesid?

Maeve Binchy “Süüta pennine küünal “

Mis oli sellel aastal su lemmikfilm?

Ärge nüüd minestage… “Kratt”

Mida sa soovid, et oleksid rohkem teinud?

Ebaõiglusele vastu hakanud selmet kuulata teemat “nüüd on nii, et…”

Kas sa armusid kellessegi ?

See on lihtne, juba 13 aastat olen oma abikaaa pihta päris palju armunud

Kas sa vihkad kedagi, keda sa eelmisel aastal ei vihanud?

Jääb mu enda teada. Ei vihka, olen pettunud.

Mida sa tahtsid ja said?

Teist perekonnanime. Sain.

Mida sa oma sünnipäeval tegid ja kui vanaks sa said?

Sain 56, ei mäleta kuidas möödus. Järelikult polnud mingi teemapidu vaid niisama õhtune istung

Milline kuulsus / avaliku elu tegelane sulle kõige enam meeldis?

Alar Karis

Mis on üks asi, mis oleks su aasta oluliselt nauditavamaks muutnud?

Pikk jutt. Autojuhtimisoskus ilmselt. Juhilube ei tee iial ära, teooria olen kindel et vähemalt 95 prossa saan,,, aga kui sõiduks läheb,,, kamoon ma panen silmad kinni ka siis kui mu mees teisest autost mööda sõidab. Maanteeidikaid on minutagi palju.

Kes oli parim inimene, kellega sa tuttavaks said?

Vastan aasta pärast

Mis sind mõistuse juures hoidis?

Ma ausalt ei tea. Pole ka kindel, et olen mõistuse juures.

Võrreldes eelmise aastaga, kas sa oled:

samas kaalus, kindlasti kurvem tööelus , kindlasti häppim eraelus. Vaesem ka kui rahast rääkida.

Viimane küss oli Priimulal õppetunni kohta. See on lihtne. Sa Ei Pea Kõigile Meldima. Ole Kes Oled.

Kerge öelda…