Astuuria

See artikkel räägib tänapäeva Hispaania haldusüksusest; ajaloolise piirkonna kohta vaata artiklit Astuuria (ajalooline piirkond); kuningriigi kohta vaata artiklit Astuuria kuningriik

---

Astuuria Vürstiriigi autonoomne piirkond
hispaania Comunidad Autónoma del Principado de Asturias
astuuria Comunidá Autónoma del Principáu d'Asturies
Astuuria lipp Astuuria vapp
Pindala: 10 604 km²
Elanikke: 1 008 028 (2024)
Rahvastikutihedus: 95,1 in/km²
Pealinn: Oviedo

Astuuria (ametlikult Astuuria Vürstiriik, hispaania keeles Principado de Asturias, astuuria keeles Principáu d'Asturies; galeegi-astuuria keeles Principao d'Asturias) on Hispaania autonoomne piirkond. Piirkonna mandriosa asub Pürenee poolsaare loodeosas. Põhjast uhub seda Kantaabria meri, läänes piirneb see Lugo provintsiga (Galicia), lõunas Leóni provintsiga (Castilla y León) ja idas Kantaabriaga. Astuuria ei jagune provintsideks, vaid kattub Astuuria provintsi (varem Oviedo provintsi) territooriumiga. Oviedo linn on vastavalt Astuuria Vürstiriigi autonoomiastatuudile Astuuria Vürstiriigi institutsioonide asukoht. Vürstiriigiks nimetatakse seda ajaloolistel põhjustel: Kastiilia krooni — ja hiljem Hispaania krooni — pärija kandis Astuuria vürsti tiitlit, mille lõi Kastiilia kuningas Juan I aastal 1388.

Astuuria pindala on 10 603,57 km², mis moodustab 2,1% Hispaania pindalast; Hispaania autonoomsete piirkondade seas on Astuuria pindalalt 10. kohal.

Astuuria rahvaarv 2025. aastal oli 1 015 128 elanikku (aastaloendus, INE) või 1 013 529 elanikku (rahvastikuregistris 1. jaanuari seisuga). 2024. aastal oli elanikke 1 009 599 (aastaloendus) või 1 008 028 (rahvastikuregistris 1. jaanuari seisuga). 2021. aastal oli elanike arv 1 012 117 (aastaloendus) või 1 011 792 (rahvastikuregistris 1. jaanuari seisuga), mis moodustas 2,4% Hispaania rahvaarvust; autonoomsete piirkondade seas oli see 14. kohal. Rahvastiku tihedus on 95,4 in/km². Piirkonna rahvarohkeim linn on Gijón. Suure elaniku arvuga vallad on veel näiteks Avilési vald, Siero vald, Mierese vald ja Langreo vald.

Praegune Astuuria territoorium kattub põhijoontes endise Oviedo Astuuria alaga, mis piirnes Santillana Astuuriaga. Javier de Burgose 1833. aasta haldusreformiga sai Oviedo Astuuria piirkonnast Oviedo provints, mis sai endale ka osa Santillana Astuuria alast — Peñamellera Alta, Peñamellera Baja ja Ribadedeva valla; ülejäänud osa Santillana Astuuriast liideti Santanderi provintsiga, millest hiljem sai Kantaabria autonoomne piirkond.

Astuuria Vürstiriigil on oma autonoomiastatuudi artikli 1 kohaselt ajaloolise piirkonna (comunidad histórica) staatus. Piirkonnal on seadusandlik kogu nimega Astuuria Vürstiriigi Üldkogu (Junta General del Principado). See sai nime 1388. aastal loodud keskaegse Astuuria valdu krooni ees esindanud organi Junta General del Principado de Asturias järgi. Astuuria ala kattub osaliselt aastal 718 asutatud kunagise Astuuria kuningriigi tuumikalaga. Piirkonnal on kaks mitteametlikku omakeelt: astuuria keel, mis kuulub asturleoni keele alla ning mille kasutamist ja edendamist reguleerib astuuria keele kasutamise ja edendamise seadus, ning galeegi-astuuria keel, mis pärineb galeegiportugali keelest ja mida kõneldakse Astuuria lääneserva valdades. Need ei ole ametikeeled, küll aga on kaitstud keeled. Astuurias on 78 valda.

Nimi

Astura jõgi, praegu Esla jõgi, mille kunagise nimega on seotud kohanimi Astuuria

Astuuria (hispaania Asturias, astuuria Asturies, ladina Asturiae) nimi pärineb selle kunagiste elanike astuuride ehk asturite nimest (ladina Astures). Nime tähenduseks peetakse 'asturite alad'. Nad elasid enne Rooma vallutust Astura (Ástura) jõe (praeguse nimega Esla jõgi) ääres. Rahva- ja jõenime on peetud etümoloogiliselt seotuks. Asturid elasid nii Mesetal (tsismontaansed asturid) kui ka sellest põhja pool (transmontaansed asturid). Asturiteks nimetati alguses tõenäoliselt üht hõimu, mille nimi hiljem laienes paljude hõimude koondnimetuseks, nagu see oli galaikide puhul.

Jõe roomlaste-eelseks nimevormiks on oletuslikult rekonstrueeritud *Estura või *Estula. Kujul Estola on sarnane hüdronüüm dokumenteeritud 1147. aasta allikates Astuuria idaosas Seya jõe nimena. Neid ja sarnaseid Lääne-Euroopa jõenimesid (Stour, Stör, Stura, Astuera) on sarnasuse alusel mõnikord paigutatud oletuslikku ühtsesse keldi või varasemasse indoeuroopa hüdronüümikihistusse (Hans Krahe teooria), kuid nende nimede seostamine ei toetu regulaarsetele häälikuvastavustele ja sarnasus võib olla juhuslik.

Neid nimesid on etümoloogiliselt seostatud ka oletusliku algindoeuroopa tüvega *steu-r- (Julius Pokorny, Indogermanisches etymologisches Wörterbuch, 1959, nr 1004–1010), millele on rekonstrueeritud tähendusväli 'lai, laienenud', kuid see tõlgendus on vaieldav.

On oletatud ka, et nimi Astura on substraatpäritolu ning seda on seostatud baski sõnaga ura 'vesi'. Sel juhul jääb nime esimese komponendi päritolu ja tähendus ebaselgeks.

Sümbolid

Astuuria vapi kasutamist reguleerib 27. aprilli 1984. aasta seadus nr 2/1984 (BOPA nr 103, 4. mai) ning selle värvusi 31. oktoobri 1984. aasta dekreet nr 118/1984 (BOPA nr 276, 29. november).

Astuuria lipu kasutamist reguleerib 19. detsembri 1990. aasta seadus nr 4/1990 (BOPA nr 6, 9. jaanuar 1991).

Astuuria hümn on alates 27. aprillist 1984 "Asturias, patria querida" ('Astuuria, armastatud isamaa'). See laul loodi Astuuria kaevurite seas ja oli populaarne Hispaania Vabariigi ajal.

Asend ja suurus

Astuuria kaart (2010)

Astuuria kosmosest (2003)

Astuuria asetseb Hispaania põhjarannikul. Läänes piirneb see Lugo provintsiga (Galicia), idas Kantaabriaga, lõunas Leóni provintsiga ja põhjas Kantaabria merega.

Astuuria pindala on 10 603 km².

Astuuria rannajoon on väga liigestatud. Ranniku ulatus lääne–ida suunas on umbes 200 km. Loodusliku rannajoone pikkus kõrgvee piiri järgi on umbes 570 km. Koos saarte ja tehiskonstruktsiooniga on rannajoone pikkus umbes 660 km.

Astuuria äärmuspunktid on:

• põhjas: El Bravo laid (islote el Bravo), Peñase neeme (cabo de Peñas) lähedal (Gozóni vald, 43° 39′ 59,6″ N)
• lõunas: Braña dos Chagozos (Ibiase vald, 42° 52′ 55,4″ N)
• idas: Tina Mayori ría (Ribadedeva vald, 4° 30′ 36,4″ W)
• läänes: Eo jõe suudmeala (San Tirso de Abrese vald, 7° 10′ 59,6″ W)

Astuuria geomeetriline keskpunkt on umbes kohas 43,37° N, 5,85° W, Oviedost lääne pool Grado ümbruses.

Haldusajalugu

Oviedo provintsi kaart (1920ndad)

Praegune Astuuria territoorium kattub osaliselt antiikaja Conventus Asturumi alaga, mille moodustati Rooma keisririigi ajal piirkonna haldusüksusena. Vespasianus andis selle asturitele 69. aasta haldusjaotuses pärast Rooma vallutusele järgnenud olukorra stabiliseerumist. See seadis transmontaansete asturite ala Sella ja Navia jõe vahele.

Varakeskajal kujunes sealses piirkonnas Astuuria kuningriik, mille rajajaks peetakse Pelayot (8. sajand). Pärast kuningas Pelayo surma (umbes aastal 737) ulatus Astuuria territoorium Eo jõest kuni Asóni jõeni. Kuningriigi mõjuala ulatus eri perioodidel Eo jõest kuni Ida-Kantaabria aladeni.

Enamikul 16. sajandist alates koostatud kaartidel on Astuuria jagatud kaheks: Oviedo Asturias ja Santillana Asturias. Oviedo Astuuria läänepiir asus Eo jõel ja idapiir Ribadesella valla juures, kust algasid Santillana Astuuria alad. Need ulatusid veidi kaugemale Santanderist, idapiir asus Asóni jõel. Lõunas piirnes Astuuria Kantaabria mäestikuga. Piirid varieerusid ajas.

Giacomo Cantelli da Vignola 1696. aasta kaardil on kasutatud nimetust "Astuuria Vürstiriik", kuigi piirkond jagunes halduslikult jagatud Oviedo Astuuriaks ja Santillana Astuuriaks. Seda nimetust kasutati ka 18. sajandi kartograafias, sealhulgas Hispaania kuninga esimese geograafi Alexis-Hubert Jaillot' töödes alates 1700. aasta kaardist.

Tänapäevane halduspiir kehtestati 1833. aasta Hispaania territoriaalse jaotuse reformiga, mis jaotas riigi Prantsusmaa eeskujul provintsideks. Selle tulemusel kujunes Astuuria provints, mis hõlmab ajaloolise Oviedo Astuuria tuumikala (ajaloolise maakonna) ja sellega liidetud Ribadedeva, Peñamellera Alta ja Peñamellera Baja valla, mis varem olid kuulunud Santillana Astuuriasse.

Astuuria Vürstiriik on autonoomne piirkond, mis kattub Astuuria provintsiga. Sellel on ajaloolise piirkonna (comunidad histórica) staatus. Selle seadusandlik kogu on Astuuria Vürstiriigi Üldkogu (Junta General del Principado).

Loodus

Vaade L'Anglirule Monsacro poolt

Isla de Deva

Ercina järv

Seal on palju randu, mis tavaliselt on liivased, puhtad ja ääristatud kõrgete kaljudega. Pole haruldane, et nende kaljude otsas karjatatakse kariloomi.

Pinnamood

Vaata ka: Astuuria mäed

Astuuria on Hispaania kõige mägisemaid piirkond ja üks Euroopa mägisemaid piirkondi. 35% territooriumist on üle 50% kaldega ja 65% üle 30% kaldega. Astuuria pinnamood on valdavalt mägine, sest piirkond paikneb Kantaabria mäestiku põhjapoolsetel nõlvadel. Rannikumadalikud on kitsad ja järsult mägedesse üleminevad. Kantaabria mäed moodustavad Astuuria loodusliku piiri Leóni provintsiga. Nende idaosas tõuseb aheliku Picos de Europa kõrgeim tipp Torre Cerredo 2648 m kõrgusele. Kahe provintsi piiri lääneosas on 2417 m kõrgune Ubina mägi. Need ongi Astuuria kõrgeimad tipud ning Torre Cerredo on ühtlasi Castilla y Leóni kõrgeim tipp. Mägedes on mitu rahvusparki.

Kliima

 Pikemalt artiklis Astuuria kliima

Kogu piirkonnas on mereline kliima, mis erineb järsult Kesk- ja Lõuna-Hispaania palavast ja kuivast kliimast. Kantaabria mäed lahutavad Astuuriat kuiva kliimaga Mesetast.

Astuuria aasta keskmine temperatuur on +12,7 °C, jaanuaris +7,7 °C, augustis +18,4 °C.

Aastas sajab keskmiselt 971 mm, sealhulgas jaanuaris 92 mm ja augustis 50 mm sademeid. Aastas paistab päike keskmiselt 1686 tundi, sealhulgas jaanuaris 114 ja augustis 172 tundi.

Kõige kõrgemad mäed on oktoobrist maini lumega kaetud. Merepinna tasemel üldjuhul lund ei saja.

Taimed

Astuuria taimkate on palju rohelisem kui Kesk-Hispaanias, mistõttu seda kutsutakse ka Roheliseks Hispaaniaks (España Verde). Astuuria rannik on Costa Verde. See asetseb Rohelise Hispaania (España Verde) alal.

Kaitsealad

 Pikemalt artiklis Astuuria kaitsealade loend

Muniellose kaitseala edelas

Astuuria on mägine ja rannikurohke piirkond, kus on arvukalt tuntud loodusalasid, millest mõned on erinevate kaitsekategooriate alusel kaitstud. Nende seas on UNESCO poolt biosfäärikaitsealadeks tunnustatud alad.

Enoli järv Picos de Europas

• Muniellose kaitseala Astuuria edelaosas Cangas del Narcea ja Ibiase vallas vahel;
• Somiedo rahvuspark Somiedo vallas;
• Redese rahvuspark Caso ja Sobrescobio vallas;
• Picos de Europa rahvuspark, mis ulatub ka naaberpiirkondadesse Kantaabriasse ja Castilla y Leóni;
• Las Ubiñas-La Mesa looduspark Lena, Quirósi ja Teverga vallas.
• Río Eo, Oscose ja Tierras de Buróni biosfäärikaitseala Galicias Lugo provintsis Tierras de Burónis ning Astuurias Castropoli, Vegadeo, Taramundi, San Tirso de Abrese, Villanueva de Oscose, Santa Eulalia de Oscose ja San Martín de Oscose vallas;
• Las Fuentes del Narcea, Degaña ja Ibiase looduspark Degaña, Cangas del Narcea ja Ibiase vallas, hõlmab ka Muniellose kaitseala;
• El Cachucho merekaitseala ja erikaitsevöönd, veealune mägi Ribadesella valla rannikust põhjas, esimene merekaitseala Hispaania vetes.

Ajalugu

Astuurias elasid juba Homo erectus, neandertallased ja kromanjoonlased. Nooremast paleoliitikumist pärineb Ida-Astuurias kaljujooniseid. Pronksiajal rajati megaliite ja kääpaid. Rauaajal elasid Astuurias keldid, täpsemalt nende hulka kuuluvad astuurid, kellelt pärinevad paljud Astuuria kohanimed, eriti jõgede ja mägede nimed. Astuurid rajasid kõikjal piirkonnas kindlustatud mägilinnu.

Rooma riik vallutas Astuuria Augustuse ajal 29–19 eKr. Sellest ajast pärinevad ka esimesed kirjalikud allikad Astuuria kohta. 6. sajandil hõivasid selle piirkonna sueebid ja läänegoodid.

8. sajandil lõppes Astuurias mauride vallutus. Mägist Astuuriat ei olnud kerge vallutada ja Astuuria jäi araablaste valdusse rohkem nimeliselt kui sisuliselt. Põgenenud kristlased organiseerisid mägedes vastupanuliikumise ja 722 kuulutati välja Astuuria kuningriik, millest sai alguse Hispaania tagasivallutus kristlastele ehk rekonkista.

10. sajandil asendas Astuuria kuningriigi Leóni kuningriik, mis integreeriti hiljem Hispaania kuningriiki. Alates 1388 kannab Hispaania troonipärija Astuuria vürsti tiitlit.

18. sajandil oli Astuuria Hispaania valgustusliikumise keskus. Tööstusrevolutsioon jõudis Astuuriasse pärast 1830. aastat, mil seal avastati kivisöe- ja rauamaagimaardlad ning need võeti kasutusele.

Samal ajal algas massiline emigratsioon Astuuriast. Kõige rohkem koliti Argentinasse, Uruguaysse, Puerto Ricosse, Kuubale ja Mehhikosse. Osa välismaal rikkaks saanud inimesi pöördus kodumaale tagasi ja neid hakati indiaanlasteks nimetama. Nende rajatud on paljud uhked villad Astuurias ning nende rahaga on asutatud hulk kultuuriasutusi, näiteks tasuta koole ja avalikke raamatukogusid.

Astuurial oli tähtis osa sündmustes, mis viisid Hispaania kodusõjani. 6.–22. septembril 1937 toimus Astuuria mägede üliraskel maastikul El Mazuco lahing, milles 33 000-meheline natsionalistide vägi suutis võita ligi 5000-mehelise vabariiklaste väe. Astuuria oli vabariiklaste kants ning sellepärast laskis Franco võimule saades Astuuria ümber nimetada: see kandis alates 1936. aastast kuni Franco surmani 1975 Oviedo provintsi nime. Nimi "Astuuria" taastati 1977. aastal pärast demokraatliku riigikorra taastamist.

30. detsembril 1981 sai Astuuria autonoomseks piirkonnaks. Autonoomsete piirkondade loomist võimaldas 1978 vastu võetud uus Hispaania põhiseadus. Juba 1978. aastal valiti esimene Astuuria piirkonnanõukogu president ja 11. jaanuaril 1982 nimetati see ametikoht ümber Astuuria presidendiks.

Haldus

Astuuria jaguneb 78 vallaks (hispaania keeles concejo 'nõukogu').

Astuuria autonoomiastatuudi järgi võib need ühendada maakondadeks (hispaania keeles comarca, astuuria keeles cotarru), kuid seda protsessi pole veel lõpule viidud. Alles määrusega 11/91 24. jaanuarist 1991 on kehtestatud 8 piirkonda ehk territoriaalse planeerimise ala, mis ei ole rangelt ametlikud maakonnad, vaid üksnes süsteem valdade andmete ühtlustamiseks Astuuria statistikas.

Kohturingkondi on 18.

Maakonnad

Astuuria maakondade kaart
Maakond	Vallad
Avilési maakond	Avilés, Candamo vald, Castrillóni vald, Corvera vald, Cudillero vald, Gozóni vald, Illase vald, Muros de Nalóni vald, Pravia vald, Soto del Barco vald
Caudali maakond	Alleri vald, Lena vald, Mierese vald
Eo-Navia maakond	Boali vald, Castropoli vald, Coaña vald, El Franco vald, Grandas de Salime vald, Illano vald, Navia vald, Pesozi vald, San Martín de Oscose vald, Santa Eulalia de Oscose vald, San Tirso de Abrese vald, Tapia de Casariego vald, Taramundi vald, Vegadeo vald, Villanueva de Oscose vald, Villayóni vald
Gijóni maakond	Carreño vald, Gijón, Villaviciosa vald
Nalóni maakond	Caso vald, Langreo, Laviana vald, San Martín del Rey Aurelio vald, Sobrescobio vald
Narcea maakond	Allande vald, Cangas del Narcea vald, Degaña vald, Ibiase vald, Tineo vald
Oriente maakond	Amieva vald, Cabralese vald, Cangas de Onísi vald, Caravia vald, Colunga vald, Llanes, Onísi vald, Parrese vald, Peñamellera Alta vald, Peñamellera Baja vald, Piloña vald, Ponga vald, Ribadesella vald, Ribadedeva vald
Oviedo maakond	Belmonte de Miranda vald, Bimenese vald, Cabranese vald, Grado vald, Llanera vald, Morcíni vald, Nava vald, Noreña vald, Oviedo, Proaza vald, Quirósi vald, Las Reguerase vald, Ribera de Arriba vald, Riosa vald, Sariego vald, Santo Adriano vald, Salase vald, Siero vald, Somiedo vald, Teverga vald, Yernes y Tameza vald

Vallad

Vallad maakondade kaupa

Astuuria provintsi kuuluvad järgmised 78 valda:

Märkus: Tabelis on loetletud vallad nende artikleid arvestamata. Sulgudes on antud astuuriakeelne nimevariant, kui see on erinev. Seda nii valdade kui valla keskuste kohta

¹ Sulgudes on lisatud number, mis näitab valda kaardil, kui see on erinev

Nr¹	INE kood	Vald	Pindala km²	Elanikke (2024)	Vallakeskus
1	33001	Allande (Ayande)	339,37	1531	Pola de Allande (La Puela)
2	33002	Aller (Ayer)	375,89	9990	Cabañaquinta (Cabanaquinta)
3	33003	Amieva	114,98	603	Sames
4	33004	Avilés	26,72	75663
5	33005	Belmonte de Miranda (Miranda)	208,01	1395	Belmonte (Balmonte)
6	33006	Biemenes	33,10	1647	Martimporra
7	33007	Boal (Bual)	120,28	1380
8	33008	Cabrales	238,83	1913	Carreña
9	33009	Cabranes	38,31	1095	Santolaya
10	33010	Candamo (Candamu)	71,97	1897	Grullos
11 (12)	33012	Cangas de Onísi vald	213,24	6387	Cangas de Onís (Cangues d'Onís)
12 (11)	33011	Cangas del Narcea (Cangas)	823,58	11439
13	33013	Caravia	13,25	492	Caravia l'Alta ja Prado
14	33014	Carreño	66,59	10255	Candás
15	33015	Caso (Casu)	306,62	1423	El Campu
16	33016	Castrillón	55,46	22116	Piedrasblancas
17	33017	Castropol	125,44	3249
18	33018	Coaña (Cuaña)	65,80	3317
19	33019	Colunga	97,57	3162
20	33020	Corvera de Asturias (Corvera)	46,01	15630	Nubledo (Nubleo)
21	33021	Cudillero (Cuideiru)	100,78	4922
22	33022	Degaña	87,16	779
23	33023	Franco, El	78,03	3750	A Caridá
24	33024	Gijón (Xixón)	183,95	270219
25	33025	Gozón	81,73	10394	Luanco (Lluanco)
26	33026	Grado (Grau)	216,71	9680
27	33027	Grandas de Salime	114,50	782
28	33028	Ibias	333,41	1101	San Antolín (Santantolín)
29	33029	Illano (Eilao)	102,46	289
30	33030	Illas	25,51	1034	La Caizuela
31	33031	Langreo (Llangréu)	83,54	38265
32	33032	Laviana (Llaviana)	130,59	12319	Pola de Laviana (La Pola Llaviana)
33	33033	Lena (Ḷḷena)	318,20	10292	Pola de Lena (La Pola)
34	33035	Llanera	106,69	13936	Posada
35	33036	Llanes	262,93	13598
36	33037	Mieres	146,04	36118	Mieres del Camín
37	33038	Morcín	50,05	2536	Santolaya
38	33039	Muros de Nalón (Muros)	8,09	1942
39	33040	Nava	95,81	5221
40	33041	Navia	63,11	8114
41	33042	Noreña	5,66	5093
42	33043	Onís	74,88	733	Benia
43	33044	Oviedo (Uviéu)	186,65	220027
44	33045	Parres	126,24	5170	Arriondas (Les Arriondes)
45	33046	Peñamellera Alta (El Valle Altu de Peñamellera)	92,19	516	Alles
46	33047	Peñamellera Baja (El Valle Baju de Peñamellera)	84,06	1191	Panes
47	33048	Pesoz (Pezós)	38,98	136
48	33049	Piloña	284,92	6747	L'Infiestu
49	33050	Ponga	206,36	577	San Juan de Beleño (San Xuan)
50	33051	Pravia	102,96	7789
51	33052	Proaza	76,80	674
52	33053	Quirós	203,21	1160	Bárzana
53	33054	Regueras, Las (Les Regueres)	65,85	1876	Santuyanu
54	33055	Ribadedeva (Ribedeva või Ribadeva)	35,44	1702	Colombres
55	33056	Ribadesella (Ribeseya)	84,37	5595
56	33057	Ribera de Arriba (La Ribera)	21,98	1854	Soto Ribera
57	33058	Riosa	46,49	1715	La Vega
58	33059	Salas	227,11	4789
59	33061	San Martín de Oscos (Samartín d'Ozcos)	67,72	336	Samartín
60	33060	San Martín del Rey Aurelio (Samartín del Rei Aurelio)	55,05	15395
61	33063	San Tirso de Abres (San Tiso d'Abres)	31,10	398	O Chao
62	33062	Santa Eulalia de Oscos (Santalla d'Ozcos)	47,12	398	Santalla
63	33064	Santo Adriano	22,60	292	Villanueva
64	33065	Sariego (Sariegu)	25,72	1263	Vega
65	33066	Siero	211,23	52514	La Pola de Siero (La Pola Siero)
66	33067	Sobrescobio (Sobrescobiu)	69,42	847	Rioseco (Rusecu)
67	33068	Somiedo	290,12	1075	Pola de Somiedo (La Pola Somiedo)
68	33069	Soto del Barco (Sotu'l Barcu)	35,34	3813	Sotu
69	33070	Tapia de Casariego (Tapia)	65,99	3571
70	33071	Taramundi	82,16	560
71	33072	Teverga (Teberga)	176,06	1546	La Plaza
72	33073	Tineo (Tinéu)	540,83	8775
73	33034	Valdés	353,52	10882	Luarca (Ḷḷuarca)
74	33074	Vegadeo (A Veiga)	83,25	3931	A Veiga
75	33075	Villanueva de Oscos (Vilanova d'Ozcos)	72,99	248	Vilanova
76	33076	Villaviciosa	276,23	15310
77	33077	Villayón	132,46	1061
78	33078	Yernes y Tameza (Tameza)	31,63	136	Villabre
		Kokku	10 605,00	1 009 599

Mererand Gijóni lähedal

Playa de Toró Llanese lähedal

Lambad Astuurias

Rahvastik

Astuuria rahvastik on koondunud piirkonna keskosa orgudesse ja rannikule. Mäed on hõredalt asustatud.

Keeled

Ametlik keel on hispaania keel. Kohalik astuuria keel ei ole ametlik, kuid on Astuuria autonoomiastatuudi järgi erilise kaitse all. Piirkonna lääneserval Galicia piiri ääres kõneldakse galeegi keelt.

Linnad

Astuuria suurimad linnad on sadamalinn Gijón (astuuria keeles Xixón) 274 037 elanikku; siin ja edaspidi 1. jaanuari 2007 seisuga, pealinn Oviedo (astuuria keeles Uviéu, mõlemad ladina nimest Ovetum) 216 607 elanikuga ja tööstuslinn Avilés 83 320 elanikuga.

Suurimad vallad

(1. jaanuar 2005)

Vald	Elanike arv
Gijón	273 931
Oviedo	212 174
Avilés	83 855
Siero vald	48 991
Langreo	46 558
Mierese vald	45 943
Castrillóni vald	22 932
San Martín del Rey Aurelio vald	19 698
Corvera vald	15 769
Cangas del Narcea vald	15 672
Llanes	12 982
Ribadesella	6205

Majandus

Sadam ja tööstusettevõtted Avilésis

Sajandeid olid peamised tegevusalad Astuurias põllumajandus ja kalapüük. Levinud oli piima ja piimasaaduste tootmine, mis elas 1960. aastatel läbi hüppelise tõusu.

1830. aastatel algas Astuurias kivisöe kaevandamine ja terase tootmine. Astuuriast sai Hispaania terasetööstuse keskus. Tänapäeval on terasetööstus languses ja kivisöemaardlad ammendumas.

Pärast Hispaania astumist Euroopa Liitu 1986 on liidu rahaga rajatud palju maanteid ja muid infrastruktuure.

2008. aastal oli Astuuria kogutoodang inimese kohta 22 640 eurot, mis on 90,2% Euroopa Liidu keskmisest (25 100 eurot). See andis Hispaania provintside seas 12. koha. See oli suur langus võrreldes paari-kolmekümne aasta taguse ajaga, mil Astuuria oli Lõuna-Euroopa üks rikkamaid piirkondi. Töötus oli 8,43%, mis oli nii Hispaania kui ka Euroopa Liidu keskmisest väiksem.

Välislingid

 Astuuria – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis