Hein

See artikkel on niidetud rohu kohta; perekonnanime kohta vaata artiklit Hein (perekonnanimi).

---

Vaalutatud niide heinaks kuivamas

Rullides hein Kaevere küla niidul

Rullides koresööt Plaani küla niidul

Ladustatud heinapakid Puurmani vallas 2015. aastal.

Hein on niidetud ja kuivatatud rohi, enamasti kasutamiseks loomasöödana.

Heintaimede liigid

Peamisteks heintaimedeks on kõrrelised, neile lisaks mitmed liblikõielised ja rohundid.

Eestis levinumad heintaimed on kõrrelistest kerahein, aruheinad, raiheinad, põldtimut, nurmikad, päideroog, liblikõielistest põldristik, valge ristik, lutsern jt.

Liigitus

Kasvukoha ja koosseisu järgi eristatakse põllu-, niidu-, metsa- ja viljaheina, kuivatusviisi järgi looduslikult ja ventileeritavais küünides kuivatatud heina ning koristusviisi järgi pikka lahtist heina, pikka pallitatud heina ja hekselheina.

Loomade heinavajadus ja heina toiteväärtus

Hein on kariloomade peamine koresööt, veis vajab seda aastasest söödakogusest 8...10%.

Heina toiteväärtus sõltub rohu botaanilisest koostisest ja taimede niitmisaegsest arenemisjärgust, mullastikust, väetamisest, koristusaegsest ilmast, kuivatus-, koristus- ja säilitamisviisist ning säilitamise kestusest.

Vaata ka

• heinatööriistad
• jaanihein
• niit
• rohumaa
• silo