Palju õnne!!
Tõuse üles, karga püsti,
muidu teised salamahti
üllatada tahaks Sind,
ehmatusest väljas hing,
kui siis poole une pealt
laulujoru algab sealt,
soovides Sul õnne veel,
pika raske päeva eel.
Vanemana õnnesoovid,
kingid, magusamad koogid
tooge päise päeva ajal
ei ma enam siis ju maga.
Lapsena ehk ootus oli,
sünnipäev see ruttu tuli,
nüüd vaid hommikune uni
ehavalgusega tuli,
magada ma tahaks veel,
olles uude päeva teel.
- Tarmo Selter -
2026
Ema naeratus mind eluteel saadab
Emakene, kullakene,
võililledest pärja punun Sinule.
Mäletan aega, kuis aasal
liblikaid püüdsime,
võililledest pärja punusid minule.
Olin siis veel väiksekene,
kuldselt säras päikene,
siis mesimummid magusal suminal
lendasid õielt õiele.
Pilgus kaunis naeratus Sul oli,
selle kinkisid Sa minule.
Ema, see imeline naeratus
leidis tee mu südame,
ta saatmas mind nüüd terve elutee.
Ema, Su süda on nii kuldne,
kingid südamest armastust.
Täna aasal on hingel ja südamel olla kerg .....
Ma mäletan yht janus oldud elu
See olla kurjast
Nii mul yteldi
Ei tea
Ses elus tuli leida õigeid sõnu
Neid imelisi
Välja öelduid
Sina tead
Kuid kustutas see janu ainult hetkeks
Või hoopis pooleks
Kõrbes tuhk mu sees
Ma nean
Vett uputasin pimeduses vette
Kas keegi hoolis
Hoopis muud
Ma tean
/Riin Lepaoks/
Raipekari
Ma Milkat muidu ei söö
aga oma jonni ei jäta
et on tehtud pask töö
maine saanud hätta;
Mondelezi kompanii
mis kliente lollitas
nad nimelt tegid nii
10 g tahvlit pitsitas;
kuid pakend jäi muutumatuks
see firma ahnus nii teeb
ja hind jääb muutumatuks
mul ikkagi sitt keeb;
4 kuud valet kestis
mudeliga asi reedetud
see, kes Milkat otsis
sai salamisi petetud;
ju siis hullu lehma tõbi
on firma omanikul tunda
talle sama kasum ei sobi
iga aasta seda kanda;
toidutootjad pole midagi
muud, kui raipekari, raisk
boikotime t .....
Kaotustahe
Vanillid olid saatuse määratud
kaotama nagu seda oli teada
nahhui nad sinna said saadetud?
mälestust, seda taheti seada;
nagu kahe dekaadi eest
nad olid ebapopulaarsed
olek mädaneb seest
polnud kunagi pillerkaarsed;
mis siis edasi teevad
kohtu seadust jälgivad?
Võistlusele, siis kui vanaemad
loodab, et teised lõpetavad;
kesiganes Eurovisooni peavad
sellest saanud ammu pask
paljud seda juba teavad
tehku korraldajad endaga mahalask;
meil oli nostalgia pärast
hoopis nagu kaotustahe
oli etemaid laule, kui see saast
Tommy Cashig .....
Ma libisen su sõrmede vahelt olematusse.
Su käed püüavad mind, aga pihku jääb tühjus.
Ammu kuivanud pisarad embavad su palgeid
ning südames kõrvetavad ütlemata sõnad.
Ma olin olemata su kõrval,
sa tulid tulemata mu juurde,
ainus kohtumispaik oli unenäolinnas –
maja number 27 korter 56.
Tegemata valikud kummitavad alateadvuse slummis.
Veel on alles üks päev, et rääkida tõtt,
et korraks kokku saada selles elus enne,
kui meie nimed tuhmuvad kiviplaadil.
V I H M
Ei vihmane ilm kevadet riku,
vaade ilus on on lille peal,
kui vihmapiisk õiel helgib seal.
Ja linnuke,
kes tiibu saputab oksal-,
tal vihmast heameel on.
Lehelt vihmapiisk kukub,
otse linnupoja nokale,
vihm keelekastet linnule pakub.
Loodus ärkvel on- ei tuku,
vihm tasa peseb igat lehekesest,
mis oksal ilusal.
Vihm muudkui peseb ja peseb,
looduses kõik puhas olema peab.
Vahel hea on piiluda,
kaunist loodust vaadelda
vihmavarju alt.
Mulle meeldib kuulata
vihmapiiskade krabinat,
siis tundel on nii hea.
Sügist vist liialt armastan,
mu hingele l&a .....
Me armastus
Su käed on ümber minu veel,
su pilk nii õrnalt hinge poeb.
Sa sosistad mul: “Musi, musi,
kallis, kallis oled sa. ”
Ma kannan südames vaid sind,
ka siis, kui oled kaugel maal.
Igal õhtul igatsen su ligi,
su häält, su naeru, sinu soojust.
Vahel vaatan vaikseid tähti,
mõtlen sinu peale ma,
Et ükskord jälle oled siin,
su käed mu ümber sulguvad.
Me armastus ei tunne kaugust,
ei küsi aega ega maad.
Kaks südant teineteist on leidnud
ja armastust nad kiirgavad.
Mai
Küll see mai on ilus kuu,
rohelised kõik põõsad puud,
rohelisel muruvaibal
avali on võilillede suud.
Kollane värv toob soojust hingel',
see kevade loodud kauneim värv,
võililledest punutud pärjal,
midag tuttavlikku hingele on.
Kollane on päike taevas,
kollane on taevas kuu,
kollast on lipu kangal,
kollasel värvil on iseloomulik joon.
Kurb lauluke
Mis mureks sul,
mu linnukene väike?
Ma juba ammu jälgind sind,
sa kurvalt siutsud oksa peal
ei ole teist ma näinud seal.
Iga päev sul sama laul
on suul kurvavõitu pisut.
Kas on su pesa ära viinud tuu?
Kurb mul vaadata sind sedasi,
sel kaunil lehekuul.
Linnuke, tean, mida tunned,
kui sul pesa kaduma on läind-
ja pesast munad,
mis lennanud on tuulde-
tükike südamestki rebitud sai.
Linnuke väike,
tulen vaatama ja kuulama sind homme,
mõtted sinu juures on niikuinii-.
Oma seltsi pakun ma sulle,
põues mul soe .....
Usaldus probleemid
Mul on usaldusega probleemid,
liiga palju katkiseid hetki.
Kõik need “igavesti koos” retked
olid lõpuks vaid tühjad petted.
“Ma ei tahtnud teha sulle haiget,”
sama lause, teine nägu.
Päeval särad nagu täht taevas,
öösel kaob su päris sära.
Nüüd ma mõtlen kõike topelt,
enne kui sind endale ligi lasen.
Sest need, keda hoidsin kõige rohkem,
põhjustasid mulle need rasked ohked.
Töötõmbetuules
Uus multirelevantne töötalent
on õhus mitmed mõtteründerännud
kõik pulbitseks keeks auraks kerkiks ent
jah ankruiks iidsed vanavarakännud
Ei kännus ole miskit meelepahast
teab targu talitades saabub siht
kui päikses kärssand tiivad inno-vahast
töötulemused vorbib põhjakiht
Uus kutse ootab uutjat- maailm valla
veab vankrit vana diiselaurumasin
kui karussell mäe otsast sööstaks alla
napp naerust jutust endakiidukasin
Taas tõmbetuultel tahet tugevust
uut värsket õhku .....
Pisar
Pisar Sinu põse peale langeb,
Sina oled kurvaks saanud just,
elu tundub vahel väheldane,
ilu kadumas on silmadest.
Pisar pilve hõbeäärest kukub
hooga, pakub Sulle leevendust,
rõõm vist kuskil varjuäärel tukub,
naer ka vajab jälle äratust.
Pisar vihmapisarana voolab,
põselt langeb alla murule,
tuues taas kord üsna suure hooga
sära jälle Sinu palgele.
Pisar, seekord rõõmust silmad kalkvel,
Sina ilu lood me maailma,
elu ilu kergelt kätel kandkem,
päikest mina ühes .....
Miks nutad kena kevade?
Suvi tulemas on peagi,
kevad kisub nutule pilvi.
Oh, kevad kenakene tea,
et oled aastaaegadest kauneim kuu sa.
Sinu ilu on mõõtmatu ja lai,
sinu rohelust maalidele kantud sai.
Sa oled võlur ilma peal,
sinust jäävad mälestused head,
soojad tunded jäävad kestma südame peal.
Surm uulitsal
Mu veenides jookseb alkohol ja hapniku asemel seal butaan.
tõmban sügavalt sisse, tuima elu eliksiiri kibedat maitsed.
pea ümber tantsivad saatana varjud,
kus igavene öö on täis väsinud mõteid.
Mu mõtted, justkui liimist moonutatud helid,
kõlavad öövalguses kui just kõvemalt.
kus kurbus ja rõõm on tähtsusetud tunded,
kus keemilised unenäod hajutavad mu realsuse.
Aeg aeglaselt liigub, täis õhupuudust ja keemilisi joovet.
Ja! ma tuleksin välja, kuid mu keha on seotud b .....
Okse pihta hakkas
Mitmesajas aasta ma enam
Eurovisoonile kaasa ei ela
kunagi jah oli kenam
nüüd pane köis kaela;
niipea, kui nähe esinejaid
ja muud imelikku avalikult
kah igasugu väärakaid
neile jagatakse auhind valelikult;
Kroonika näitas otsepilti
ei tihka kõiki üle kaema
ja ei vaata ka ETVs pilti
kui hakatakse "laulma";
on mingi pask telekas
is mu tuju ära rikub
emadepäeva meel on hukas
kui see asi seda nikub;
jah kaunid kleidid
puuduvad ainult parukad.
nendega saaks teenida punktid
ainuüksi, et nagu klounid .....
Üllatus ühele naisele
Mis ikka muud teha
kui oled üksikema
vähemalt kenat keha
tahab ülal pidada tema;
poeg kiidab takka
nagu mingi simp
muidu suu tal vakka
ulatatakse ette lillekimp;
sest emadepäev käes
üllatus sängis
uhke olla vanema väes
"peitus" ema/poeg mängis;
öösel tuldi ju peolt koju
joobes peaga mõtles
et kui kallis on ta poju
ema nii teda vaatles;
ja magama asus
esialgu see pole mäda
uni küll ära tasus
aga nüüd on häda;
et auk on märg
ja paljana teki all
poeg seisab na .....
kõikidele emadele
A.H. Tammsaare muuseum Vargamäel
16. Märts 2020
·
Ilusal kevadel laulis koplis ööbik. Samal kevadel hakkasid seal ka lilled õitsema.
Ja kui ööbik neid ilusaid lilli nägi, mõtles ta: "Nad õitsevad ainult sellepärast nõnda ilusasti, et mina laulan."
Ja ööbik laulis veel ilusamini.
Aga lilled, kes ööbiku laulu kuulsid, mõtlesid:
"Ta laulab ju ainult sellepärast nõnda ilusasti, et meie õitseme."
Ja nad õitsesid veel ilusamini.
Ema
pea aasta on need read lõpetamata,
Iganädalaselt on sellel uus algus või lõpp.
sõnad, mis muidu kergendasid raskust,
ei kergenda enam mu koormust.
Iga lausele järgnev vaid nutt.
lein tuleb lainetena,
ühel hetkel mälestan sind tänutundega,
et sain kutsuda sind oma emaks,
teinekord ma ei saa sõnagi suust.
välja langenud juuksed on vaikselt tagasi kasvand,
isegi kui tühjus mu südames on endiselt sama.
osa minust arvab, et sa oled endiselt seal kuskil olemas,
päiksetõusus, hommiku koidu taga.
m .....
Midagi positiivset
Ma ei plaaninud vist uuesti armuda,
peale kõike õppis süda pigem tarduma.
Aga nüüd mõtted kuidagi sinu poole kalduvad.
Sa oled täiesti teistsugune kui need enne,
võibolla sellepärast jäidki rohkem meelde.
Tekitad minus rahu, ununeb kõik eelnev.
Ma ei taha jälle liiga sügavale vajuda,
aga raske on mitte natuke uskuda.
Äkki alati ei saagi kõik luhtuda,
äkki võib vahel midagi head juhtuda.
Tahan uskuda.
