paelaed
Istun oma perse peal
perse istub pingi peal
pink istub pargi peal
park istub linna peal
linn istub riigi peal
riik istub rahva peal
rahvas istub jutu peal
jutt istub mõtte peal
mõte istub pea peal
pea istub minu peal
mina istub perse peal
perse istub pingi peal
Elu
Mõni rõõmsas tujus joovet näeb,
kui tal endal tusane on päev.
Ei saa ju olla tõsi see,
et alkota on rõõmus meel.
Seda väidab sinu keel,
kui sus puudub sära sees.
Kui sa alailma kui kass turtsub,
siis lähebki sul kõik untsu.
Usu enda rõõmu sisse,
usu enda olemusse,
siis näed teisiti maailma,
kainelt vaatad elule silma.
Годы утерянной тишины
Друг мой, был ли ты им когда-то?
- Прошлое умчалось в никуда.
Дороже тебя был никто мне, однако,
- Меж тем, твоя ко мне росла вражда…
Ручаюсь, отрадные мгновенья,
- Вздумалось мне из времени соткать.
Казалось, ты сгорал от нетерпения,
- Меня в этой глупости колко унижать.
Вспомни, как был рад меня обидеть,
- Словно напрочь сдела .....
Suvi meelel ja keelel
Suvi vaikselt nüüd
uttu mattuma hakkab,
ähmasemat end näitama,
uduloori alt välja piidlema,
kuniks sügis ta koha endale võtab,
väge ja võimu näitama.
Suvest maha jääb palju jälgi,
kaua ilutsema hinge ja südame peal,
Ei tea veel-,
millise näoga sügis küll tuleb,
kuid suvest jäävad mälestused head.
kui ollakse 17
Sa lähed kindlasti
mööda seda hommikust tänavat
suur kohmakas maja vari põiki teel
aga peale astuda on imelik
inimesi pole päike on külm
ja valus liiga raske
lillede varjudest tohib üle astuda
aga selle maja varjust ei saa
hommikune udu jookseb
põõsaste vahel on värinateni külm
lavendlid aias on mustad ja külmetanud
nende jaoks pole sügisel enam lõhna
Sa lähed kindlasti
mööda seda hommikust tänavat
üks pool päikses teine varjus
oled Sa näinud kuidas t .....
Iga päev mu jaoks
Sul jätkub naeratavat pilku
iga päev mu jaoks.
Sul on kaunid sõnad huulil
iga päev mu jaoks.
Sa oled hoidnud endas sära
iga päev mu jaoks.
Sa oled üllatustest tulvil
iga päev mu jaoks.
Sul on kristallset eluvaadet
iga päev mu jaoks.
Sul hoitud on ilus hing ja süda
iga päev mu jaoks.
Iial kolletuma hakka
kaunis hing Su sees,
süda iial ei jää vakka,
armastusest ta ülekeev.
lastekodus olnutele
suureks sumisevaks
mesitaruks elu alguses
Rääma vanade mändide all
meil oli lastekodu
kõik need ematud isatud
poisid tüdrukud
mu lapsepõlve õeks
ja vennaks seal nii said
elul rohkemat meile
kaasa polnudki
muud anda kui
ema igatsusest janus
aastad päiksest tulvil
rõõmus kriimuline lapsepõlv
oma katki olnud eluga
hakkama saamist
Seepärast naerata
Kes tahab oma poodi avada
see peab oskama naeratada
aasiast vanasõna tõtt räägib
ja nii saatus läigib;
onu müüb propaani
testides keerab kraani
tikutuli vilgub, siis on survet
balloon tähendab suurt arvet;
55 l, 124 € maksab
seda riiulile tõsta tatsab
tööl kogenenud mees
laos tal isegi suits on ees;
arvas, et ta tulekindel
iga päev mõtleb Endel
kes hoopis kraani jättis lahti
mida kogemata kukutada mahti;
eks siis leegid räägivad ise
keemiaga ballooniga vise
tegi füü .....
ei päikest ei varje
ei päikest varje
vaid leht roheline
valmistub oksalt
langemiseks ja
ongi möödas see
hetki hullutav
õitsemine
taeva aluse tühjaks
jäämine kevadeni
pikk valus lahusolek
hing katki ei murduks
paita temast nüüd välja
loojangu nukrus
suve lahkumise kurbus
metsa leebe raagumine
liigend
Indiviid ei hooli liigist
ja liik ei hooli indiviidist.
Aga ometigi toetub sellele.
Liik võib igavesti elada,
kuid indiviid peab igal juhul lõppema.
Ja viimane liige lõpetab liigi ka.
Indiviid on see, kes kõike teeb.
Liik ainult vedeleb.
Tegelt asi hullem veel:
Liiki olemaski pole, ainult hunnik isendeid,
kes teisega samaks peavad iseend.
Sügis ei oodata jaksa
Sügis lõikab tükikese ära suvest,
tahab enneaegu võimule pääseda.
Olid ajad, kus viisakalt sügis tuli,
tasa hiilides ja salaja.
Kogu ilm on äikest täis ja vihma,
Vanapagan taevas silku sööb ja müristab.
Millal see kõuemürin küll lakkab?
Kust hingetahu leida võiksin ma?
Alati on hea päev
Alati on hea päev
Kui vana, ikka väga, sõpra näed
Vaevalt talgi üksi lihtsalt läeb
Side oli katkenud ammu
Marssinud hoolivuse paigalsammu
Naerustest kirmetest tulvil
Aususe sinast märgund pupill
Kodu oli tal korras, kenasti puhas
Justkui tõusnud üles kasinuse tuhast
Pakkus maitsvalt ja hästi serveeritult
Leiba, võid, juustu ja kalagi fermeeritult
Kurbus oli rõõmu asemel
Kui jätsime hüvasti trepimademel
Ta justkui pingutas meeletult
Et kõik on hästi, väga hästi teeseldu .....
Kool kutsub
Vihm uhab puhtaks kooliteed ja rajad,
värskelt remonditud on koolimajad,
koolikotis rõõm on olla koolitarbeil,
uueks kooliaastal kõik on valvel.
Suvest puhanud on meel,
sügis on südamesse teel,
hinges pakitust on tunda,
mis meeled ülevaks teeb.
Kool kutsub igaüht meist
vanusele vaatamata,
tarkust pole kunagi liiast,
elus sind alati aitab.
Vigade parandus
Hommikukohvi kõrvale
sodin üle öise une,
tõmban kärbsepaberiliistule
moosi- ja päevavargad.
Liiga tõsised inimesed –
neid kuluks kõdistada.
Piripillid ühes pasunatega
emigreeruvad Ruhnu pillilaagrisse.
Vean küsivad kulmud
eesti filmi otsmikule,
aga narride naeru,
selle jätan endale.
Aeg hüvasti jätta on käes
Aeg hüvasti jätta on käes,
veel viimased ahastuse akordid
purustavd klirinal südant
ja ongi kõik möödas.
See, mis meie vahel oli,
kaob unustatud unistuste
musta auku,
kui ulatad mulle käe,
et viimane puudutus sööbiks
igaveseks mällu ning see,
mis kunagi elas mu südames,
külmuks avakosmose kõledas elutuses.
Ma tean, et kohtume veel
mõnes teises elus,
mõnes teises maailmas,
aga siis on kõik teisiti.
Lihtsalt praegu ei suuda
ma uskuda seda,
et vaatan kunagi sulle
armastusega si .....
Sügis hinges ja südames
Juba lapsest saati olen armastanud sügist,
ta kasvanud mu hinge ja südame.
Igal sügisel, kui kooliteele minna tuli,
oli minu saatjaks kuldne sügise.
Sügist imetlesin päevad läbi,
tema ilu ja võlu haakusid mu hingele.
Ka kurbust tundsin ja valu,
kui sügise tuju oli tormine.
Aastaajad tulevad ja lähevad,
suvega nüüd hüvasti jätan,
sügisele vastu ma tõttan,
terekäsi meile on nii tuttav.
Mis sa valid, võta järjest
Hommikune rõdu,
klišeedest pungil –
öösel maandusid langevarjudega.
Vähemalt polnud lusitaanlane –
too üksik kauboi mullusuvest.
Stampe annab korrale kutsuda,
mõnd vaguramat isegi taltsutada.
Katsu sa limukale midagi selgeks teha!
Võtsin harja
ja kraapisin keelerisustajad kokku,
ei valinud –
võtsingi järjest.
Ökk
Mina olen disko
Mina olen kui disko
Üks hetk siin
Teine seal
Nagu Nipernaadi
Kunagi
Headel aegadel
Mina olen kui ooper
Olen siin
Olen seal
Ikka olen siin
Au kui nina peal
Mina olen kui rokk
Mis siis et
Mu elu kese
On Mikule
Mõeldud
Aegadel
Haihtunud
Unustuste hõlma
Omasse vaikusesse
Üks maa
On üks maa Euroopa serval,
nõnda väike, saartega,
osaks selle riigi kõrval
Hiiumaa ja Saaremaa.
Lisaks veel on saarekesi palju,
üks neist jälle ilusam kui teine,
rannarahvas sellegagi harjub,
paatidega kala püüda võime.
Sellel maal on oma riigilipp
kaunistatud sinimustavalgega,
kõrgeim koht siis Munamäel on tipp,
kuhu mööda treppi annab ronida,
luues vaate meie metsadele,
päikene see mängib kiirtega,
nõnda uhkelt teatan kõikidele:
"Teate, see on minu kodumaa!".
Mulla .....
