Mine sisu juurde

Ungari

Muuda linke
Allikas: Vikipeedia

Ungari

ungari Magyarország
Ungari lipp
Ungari vapp
Ungari asendikaart
Riigihümn "Himnusz"
Pealinn Budapest
Pindala 93 011 km²[1] Muuda Vikiandmetes
Riigikeel ungari
Rahvaarv 9 489 000 (2025)[2] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus 103 in/km²
President András Baka
Peaminister Péter Magyar
Iseseisvus 31. oktoobril 1918
SKT 139,135 mld $ (2017)[3] Muuda Vikiandmetes
SKT elaniku kohta 14 278 $ (2017)[4] Muuda Vikiandmetes
Valuuta Ungari forint (HUF)
Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg
Tippdomeen .hu
ROK-i kood HUN
Telefonikood 36

Ungari on merepiirita riik, mis asub Doonau keskjooksul Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas). See hõlmab suure osa Kesk-Doonau madalikust ning piirneb põhjas Slovakkiaga, kirdes Ukrainaga, idas ja kagus Rumeeniaga, lõunas Serbiaga, edelas Horvaatia ja Sloveeniaga ning läänes Austriaga. Ungari asub Doonau jõe keskjooksul ning selle maastikku iseloomustavad suured madalikutasandikud. Riigis elab üle 9,5 miljoni inimese, kellest enamik on etnilised ungarlased, lisaks on seal märkimisväärne romade vähemus. Ametlik keel on ungari keel, mis on üks väheseid Euroopa keeli, mis ei kuulu indoeuroopa keelkonda. Riigi pealinn ja suurim linn on Budapest, mis on ka riigi peamine kultuuri- ja majanduskeskus.

Enne Ungari riigi tekkimist asustasid selle ala mitmesugused rahvad, sealhulgas keldid, roomlased, hunnid, germaani hõimud, avaarid ja slaavlased. Ungari riiklus sai alguse 9. sajandi lõpus Ungari vürstiriigi loomisega, mis kujunes aastal 1000 kuningas István I Püha ajal kristlikuks keskaegseks kuningriigiks. Pärast kaotust Osmanite riigile Mohácsi lahingus 1526. aastal jagunes maa enam kui 150 aastaks kolmeks osaks, kuni see 18. sajandi alguseks Habsburgide võimu all taas ühendati. Hoolimata hilisematest ülestõusudest Habsburgide vastu sõlmiti 1867. aastal kompromiss, mille tulemusena moodustati Austria-Ungari kaksikmonarhia. See tegutses Euroopa suurvõimuna kuni lagunemiseni pärast Esimest maailmasõda. Ungari tänapäevased piirid määrati kindlaks 1920. aasta Trianoni lepinguga, mille tagajärjel kaotas riik 71% oma ajaloolisest territooriumist ning suure osa majandusest ja elanikkonnast, sealhulgas umbes kolmandiku etnilistest ungarlastest, kes jäid elama väljapoole uusi riigipiire.[5]

Sõjajärgsete raskuste tõttu koges Ungari sõdadevahelise perioodi alguses poliitilist ja ühiskondlikku ebastabiilsust, mis kulmineerus regendi Miklós Horthy rahvuslik-konservatiivse režiimiga. Teise maailmasõja ajal liitus Ungari Teljeriikidega ning kandis suuri purustusi ja inimkaotusi. Pärast lühiajalist Nõukogude okupatsiooni loodi 1949. aastal Ungari Rahvavabariik, mis oli Varssavi Pakti koosseisu kuuluv Nõukogude satelliitriik. Järgnenud poliitilised repressioonid ja majanduslik seisak viisid 1956. aastal ülestõusuni, mis küll ebaõnnestus, kuid kommunistlik režiim muutus järgmistel kümnenditel mõnevõrra leebemaks. 1989. aasta revolutsiooniliste muutuste käigus läks Ungari rahumeelselt üle demokraatlikule parlamentaarsele vabariigile. Euroopa Liiduga liitus riik 2004. aastal ning Schengeni alaga 2007. aastal.[6] Viktor Orbáni ja erakonna Fidesz juhtimisel aastatel 2010–2026 koges riik demokraatia taandarengut.[7]

Euroopa ühe populaarse turismisihtkohana külastas Ungarit 2025. aastal umbes 20 miljonit väliskülalist.[8] Ungari kuulub paljudesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, sealhulgas Euroopa Nõukogusse, Euroopa Liitu, NATOsse, ÜROsse, Maailma Terviseorganisatsiooni, Maailma Kaubandusorganisatsiooni, Maailmapanka, Aasia Taristuinvesteeringute Panka ja Visegrádi gruppi.

Riik

[muuda | muuda lähteteksti]
Image
Peaminister Péter Magyar
Image
Ungari parlamendihoone

Ungari on unitaarne parlamentaarne vabariik. Riigi poliitiline süsteem toimib põhiseaduslikus raamistikus, mille aluseks on Ungari põhiseadus. Selle seaduse muutmiseks on tavaliselt vaja parlamendi kahekolmandikulist häälteenamust, kuigi seadus sisaldab ka teatavaid muutmatuid igavikuklausleid (sätteid, mis tagavad inimväärikuse, võimude lahususe, riigikorralduse ja õigusriigi põhimõtte).

Iga nelja aasta tagant valitakse ühekojalisse Ungari Rahvuskogusse (Országgyűlés) 199 parlamendiliiget (ungari keeles országgyűlési képviselők, ainsuses képviselő). Valimistel kasutatakse segasüsteemi, mis ühendab ühemandaadiliste valimisringkondade enamuspõhise esindatuse ja proportsionaalse esindatuse. 106 parlamendiliiget valitakse ühemandaadilistest valimisringkondadest suhtelise häälteenamuse põhimõttel, mille kohaselt osutub valituks enim hääli saanud kandidaat. Ülejäänud 93 kohta jaotatakse muudetud proportsionaalse esindatuse süsteemi alusel ühe üleriigilise valimisringkonna kaudu. Valimiskünnis on üksikute erakondade nimekirjade puhul 5%, kahe erakonna valimisliitude puhul 10% ning kolme või enama erakonna valimisliitude puhul 15%.

President (ungari keeles köztársasági elnök) on riigipea, kelle valib Rahvuskogu iga viie aasta järel. Presidendi ülesanded ja volitused on peamiselt esinduslikud: ta võtab vastu välisriikide riigipäid, nimetab Rahvuskogu ettepanekul ametisse peaministri ning on relvajõudude ülemjuhataja. Presidendi amet ei ole siiski täielikult tseremoniaalne: president võib seadustele veto panna ja saata need läbivaatamiseks 15-liikmelisele Põhiseaduskohtule.[9]

Peaministri (ungari keeles miniszterelnök) valib Rahvuskogu. Ta juhib valitsust ja teostab täidesaatvat võimu. Väljakujunenud tava kohaselt on peaminister Rahvuskogu suurima erakonna juht. Peaminister valib valitsuse ministrid ning tal on ainuõigus nad ametist vabastada. Ministrikandidaadid peavad siiski osalema avalikel konsultatiivsetel kuulamistel ühes või mitmes parlamendikomisjonis, saama Rahvuskogult heakskiidu ning saama ametisse nimetamiseks presidendi ametliku kinnituse. Ministrid ei pea olema parlamendiliikmed. Valitsus annab oma tegevusest aru parlamendile.[10]

Haldusjaotus

[muuda | muuda lähteteksti]
Image
Ungari üldkaart
Image
Ungari komitaadid

Ungari on jaotatud pealinnaks (Budapest), 19 komitaadiks (megye) ja 24 komitaadi õigustega linnaks (megyei jogú város).

Komitaadi õigustega linnad:

Komitaadid:

Valitsused

[muuda | muuda lähteteksti]

Majandus

[muuda | muuda lähteteksti]
Image
Ärihooned Budapestis

Ungari on kõrge sissetulekuga segamajandusega riik, mida iseloomustab väga kõrge inimarengu indeks, kvalifitseeritud tööjõud ning maailma suuruselt 16. väikseim sissetulekute ebavõrdsus. Ungari majandus on IMF-i poolt hinnatud 188 riigi seas maailmas suuruselt 57. kohal. ​​2017. aastal oli tööhõivemäär 65,6%.[11] Tööhõive struktuur peegeldab postindustriaalsele majandusele omaseid jooni: 63,2% hõivatutest töötab teenindussektoris, tööstuse osakaal on 29,7% ja põllumajandusel 7,1%. Augustis 2026 oli töötuse määr 4,7%.[12]

Peamised tööstusharud on toiduainete töötlemine, farmaatsiatooted, mootorsõidukid, infotehnoloogia, kemikaalid, metallurgia, masinaehitus, elektrikaubad ja turism. Ungari on Kesk- ja Ida-Euroopa suurim elektroonikatootja. Ungari ettevõtte tulumaksu määr on vaid 9%, mis on EL-i riikide seas suhteliselt madal.

Ungari kasutab oma rahaühikut, Ungari forintit (HUF). Euro kasutuselevõtu aeg pole teada, aga mõne hinnangu kohaselt võib see juhtuda 2033. aastal.[13]

Väliskaubandus

[muuda | muuda lähteteksti]

Ungari tähtsaimad ekspordiartiklid on masinad ja varuosad (61,1%), teised tooted (28,7%), toidukaubad (6,5%), toormaterjalid (2%) ning kütused ja elekter (1,6%).[14] Ungari tähtsaimad ekspordipartnerid on Saksamaa (25,54% eksporditud kaubast), Itaalia (5,67%), Suurbritannia (5,41%), Prantsusmaa (5,37%), Rumeenia (5,28%), Slovakkia (4,97%) ja Austria (4,52%) (2009).

Ungari tähtsaimad impordiartiklid on masinad ja varuosad (50%), kütused ja elekter (11%), toidukaubad ning toormaterjalid.[14] Ungari tähtsaimad impordipartnerid on Saksamaa (25,05% imporditud kaubast), Hiina (8,56%), Venemaa (7,3%), Austria (6,08%), Holland (4,73%), Prantsusmaa (4,51%), Slovakkia (4,14%), Itaalia (4,13%) ja Poola (4,07%) (2009).

Loodus

[muuda | muuda lähteteksti]
Image
Kékes, 1014 m

Pinnamood

[muuda | muuda lähteteksti]

Ungari maastik koosneb enamikus tasandikest. Suure osa Ungarist moodustab Alföld.

Loode-Ungaris lahutab madalate küngaste ahelik Kisalföld.

Edela-Ungaris on Dunántúli mäed. Läänepiiri ääres on väike osa Alpidest.

Riigi põhjaosa on mägine. Slovakkia piiri lähedal on Mátra ja Bükki mäestikud. Ungari kõrgeim mägi on Kékes (1015 m üle merepinna), mis asub Mátra mägedes.

Veekogud

[muuda | muuda lähteteksti]

Doonau jõgi (Duna), mis voolab Ungari territooriumil 410 km pikkuselt, jaotab Ungari kaheks osaks. Suured jõed on veel Tisza, mis voolab 580 km pikkuselt Ungari kirdenurgast lõunasse, ja Drava.

Ungari lääneosas asub Kesk-Euroopa suurim järv Balaton, mis on 70 km pikk ja väga madal. Ungari on kuulus ka termaalvete poolest. Ungaris asuv Hévizi termaaljärv on suuruselt teine kuumaveejärv maailmas. Tisza jõel asub paisjärv (Tisza-tó).

Kliima

[muuda | muuda lähteteksti]
Image
Esterháza

Ungaris valitseb mandriline paraskliima. Talved on külmad, pilvised ja niisked, suved aga soojad. Isoleeritud asendi tõttu mägede vahel on põuad sagedased. Aasta keskmine õhutemperatuur on 9,7 °C. Jaanuaris on temperatuur tavaliselt alla nulli. Juulis võib temperatuur tõusta üle 30 °C.

Ungari pealinnas Budapestis, mis asub riigi keskosas, on jaanuari keskmine temperatuur −0,6 °C ja juuli keskmine temperatuur 22,2 °C ning aasta keskmine sademete hulk 635 mm.

Mullad

[muuda | muuda lähteteksti]
Image
Hortobágyi rahvuspark, Ungari stepp

Ungari mullad on üsna mitmekesised. Madalikel on viljakaid must- ja lammimuldi, kohati ka vähem viljakaid liivaseid muldi. Küngastel on keskmiselt viljakad pruunid metsamullad.

Taimestik

[muuda | muuda lähteteksti]
Image
Ungari krookus (Colchicum hungaricum)

Ungari võib taimkatte järgi jagada kolmeks piirkonnaks:

  • Alföld oli kunagi rohumaa, kus kasvas palju puid. Praegugi leidub mõnes piirkonnas akaatsiaid, tammesid ja pööke, kuid suurema osa Alföldi taimestikust moodustavad tänapäeval rohttaimed;
  • Dunántúli mägedes on pöögimetsi;
  • Ungari mägises põhjaosas on tihedad metsad, kus kasvavad pöögid, tammed, valgepöögid ja vahtrad.

Loomastik

[muuda | muuda lähteteksti]

Ungaris elab palju hirvi, rebaseid, jäneseid ja oraviad. Leidub ka metssigu, hunte, šaakaleid, ilveseid ja kopraid.

Balatoni järve ääres on mitmesuguseid linde. Toonekured on väga tavalised. Ungari rahvuslind on Euroopa suurim lind suurtrapp (Otis tarda), kelle kaitseks on rakendatud spetsiaalseid elupaikade kujundamise meetmeid. Kuigi üle 60% neist haruldaseks jäänud lindudest pesitseb praegu Pürenee poolsaarel, on nende Lääne-Ungari populatsiooni jaoks korrastatud habitaadi pindala juba üle 15 km².

Jõgedes ja järvedes on karpkala, haugi, ahvenat ja teisigi kalu.

Loodusvarad

[muuda | muuda lähteteksti]

Maavarasid on Ungaris vähe.

Peamine energiaallikas on süsi. Riigi edelaosas leidub kivisütt, kuid sellest ei jätku riigi elanikkonna vajaduste katteks. Põhja-Ungari mäenõlvadel leidub ka pruunsütt. Läänes ja lõunas on väikesed naftavarud ning leidub maagaasi. Ka riigi idaosas on maagaasimaardla.

Peamine mineraalne maavara on boksiit, mida ka eksporditakse.

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]
Image Pikemalt artiklis Ungari ajalugu
Image
Ungari kroon
Image
Esztergom

9. sajandi lõpus asusid Ungari alale rändkarjakasvatajaist ungarlased vürst Árpádi juhtimisel ning rajasid Ungari vürstkonna. Ungarlased korraldasid rüüsteretki naabermaadesse, kuni said lüüa 955. aastal toimunud Lechi lahingus. Vürst István ehk Püha István (997–1001 vürst, 1001–1038 kuningas (Ungari kuningriik)) võttis vastu ristiusu ja jagas riigi komitaatideks. 14. sajandil kujunes Ungari suurriigiks.

15. sajandil algas võitlus läände pürgivate türklastega ning 1526. aastal said ungarlased Mohácsi lahingus türklastelt lüüa. Ida-Ungari liideti osaliselt Türgiga, Lääne- ja Põhja-Ungari Austriaga. Karpaatide basseini idaosas asetsevast Transilvaaniast sai nimeliselt iseseisev vürstiriik, aga praktiliselt Türgile alluv vasallriik. Aastatel 1683–1699 vallutas Austria kogu Ungari ja riik allutati täielikult Habsburgidele.

Rahvuslik liikumine hoogustus Ungaris 1840. aastatel. 15. märtsil 1848 puhkes Pestis ülestõus, mille käigus moodustati oma valitsus ning kuulutati Ungari 14. aprillil 1849 iseseisvaks. Austria ja Venemaa väed sundisid aga Ungari armee 13. juulil 1849 kapituleeruma. Ungarist sai jälle Austria provints.

1867. aastal moodustati kaksikriik Austria-Ungari, kus Ungaril oli Austriaga võrdne staatus. Kaksikmonarhias oli Austria keiser Franz Joseph I ühtlasi Ungari kuningas. Ungari alla kuulusid Transilvaania, Slovakkia ehk Ülem-Ungari, Taga-Karpaatia, Horvaatia ning Vojvodina ja Banaat.

Pärast Esimest maailmasõda kuulutas Ungari end 16. novembril 1918 iseseisvaks riigiks. 1919. aasta märtsist juulini kehtis Ungaris kommunistlik režiim (Ungari Nõukogude Vabariik) Béla Kuni juhtimisel. Tekkinud kommunistliku riigikorraga vabariik likvideeriti, kui naaberriikide sõjaväelased riiki tungisid.Trianoni rahuga (1920) kaotas Ungari üle kahe kolmandiku oma territooriumist, sealhulgas terve Transilvaania. 1920. aastal taastati Ungari kuningriik, mis oli tegelikult kontradmirali ja riigihoidja Miklós Horthy autoritaarrežiim, sest riigil ei olnud kuningat. Adolf Hitleri Saksa Riigi toetusel sai Ungari 1938. aastal endale osa Lõuna-Slovakkiast, 1939. aastal osa Taga-Karpaatiast ja 1940. aastal osa Rumeeniast (Põhja-Transilvaania). Teises maailmasõjas toetas Ungari Saksamaad ning oli seega sõjas Nõukogude Liidu vastane. Sõja lõpus, 1944. aastal oli Ungaris Saksa okupatsioon, millele järgnes 1945. aastal NSV Liidu okupatsioon.

Pärast sõda natsionaliseeriti kõik ettevõtted ning põllumajandus kollektiviseeriti. 1946. aastal kaotati Ungari kuningriik (teine Ungari vabariik). 1948. aastal said juhtpositsioonidele kommunistid ning 1948. aastal kuulutati Ungari rahvademokraatiaks (Ungari Rahvavabariik), mida Ungari Töölispartei peasekretärina juhtis Mátyás Rákosi. 1956. aasta oktoobris toimunud rahvaülestõus oli edukas ning NSV Liidu väeosad taganesid riigipiiri taha. Kuulutati välja Ungari Vabariik ning pöörduti abi saamiseks lääneriikide poole. Rahvaülestõusu ajal oli Ungari ministrite nõukogu esimees Imre Nagy, kes oli olnud ministrite nõukogu esimees ka aastatel 1953–1955. 4. novembril 1956 surusid Nõukogude Liidu ja teiste VLO liikmesriikide väed ülestõusu maha ning uue ministrite nõukogu esimehe János Kádári juhtimisel taastati kommunistlik režiim.

1960. aastatel reformiti majandust. Nüüd oli Ungaris võimalik asutada väikseid eraettevõtteid. NSV Liidu nõrgenedes algas 1988. aastal üleminek demokraatiale, aastast 1989 kannab riik nime Ungari Vabariik ning 1990. aastal korraldati esimesed vabad valimised. Aastal 1991 lahkusid Nõukogude väed Ungarist. 1999. aastal ühines Ungari NATOga. Aastast 2004 on Ungari ka ELi liikmesriik.

Kultuur

[muuda | muuda lähteteksti]

Ungari köök

[muuda | muuda lähteteksti]
Image Pikemalt artiklis Ungari köök

Road on maitserikkad, vürtsikad ja sageli ka üpris rasked. Sealsete roogade maitsed põhinevad maitsestamise ja valmistusviiside sajanditevanustel traditsioonidel.[15] Kõikjalt laiab paprikat, sibulat ja küüslauku. Keskajal oli kalasupp kõige populaarsem ja armastatum kalaroog Ungaris ning üks aastast 1860 pärinev kokaraamat sisaldab 400 kalatoitude retsepti. Kõige tuntumad Ungari köögile omased road, guljašš, erinevad hautised ja paprikás, on paprikast punased.[15]

Ungari sport

[muuda | muuda lähteteksti]
Image Pikemalt artiklis Ungari sport
Image
Ungari ujuja Krisztina Egerszegi osales kolmedel olümpiamängudel ja on ainus naisujuja, kes on võitnud viis individuaalset olümpiakuldmedalit

Ungari on üks enim suveolümpiamängude kuldasid (187) võitnud riike. 2026. aasta seisuga on Ungari võitnud suveolümpiamängudelt kokku 530 medalit ja taliolümpiamängudelt 10 medalit.

Image
Dezső Gyarmati võitis veepallis viis olümpiamedalit ning viis hiljem peatreenerina Ungari meeste veepallikoondise kolme olümpiamedalini

Ungarlased on tuntud oma saavutuste poolest veespordialadel, eelkõige ujumises, veepallis ja kanuusõidus. Kuigi riigil puudub väljapääs merele, pakuvad kaks suurt jõge (Doonau ja Tisza) ning suur järv (Balaton) suurepäraseid võimalusi veespordiga tegelemiseks.

Ajalooliselt on Ungarist pärit mitmed maailma parimad espadronivehklejad. Pärast sotsialismi langemist on riigis järjepidevalt kasvanud ka golfimängijate hulk.

Ungari korvpallikoondis oli Euroopas arvestatav jõud alates 1940. aastate keskpaigast kuni 1960. aastate keskpaigani, mil võideti mitmeid medaleid Euroopa meistrivõistlustel (kuld 1955. aastal, hõbe 1953. aastal ja pronks 1946. aastal) ning pääseti korduvalt suveolümpiamängudele.

Ungari jalgpallikoondis on kahel korral tulnud maailmameistrivõistlustel teiseks. Jalgpallis on üks kuulsamaid ungarlasi on Ferenc Puskás (1927–2006), kes lõi Ungari koondises 85 mängus 84 väravat ning Ungari ja Hispaania liigades kokku 533 mängus 511 väravat. Puskás mängis ka 1954. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste finaalis Lääne-Saksamaa vastu.

Ungari jäähokikoondis on tulnud maailmameistrivõistlustel 5. kohale (1937) ja Ungari võrkpallikoondis saavutas 1963. aastal Euroopa meistrivõistlustel teise koha.

Ungarlane Ernő Rubik leiutas Rubiku kuubiku ning 1982. aastal peeti Ungaris kõige esimesed maailmameistrivõistlused Rubiku kuubiku lahendamises.

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Magyarország közigazgatási helynévkönyve, 2015. január 1., Gazetteer of Hungary, 1st January 2015. Vaadatud 30.07.2016.
  2. ↑ Hungarian Central Statistical Office. Vaadatud 30.01.2026.
  3. ↑ Maailmapanga andmebaas. Vaadatud 17.10.2018.
  4. ↑ Maailmapanga andmebaas. Vaadatud 27.05.2019.
  5. ↑ "Hungary". Britannica. Vaadatud 16. oktoobril 2026.
  6. ↑ "Hungary". European Union. Vaadatud 16. oktoobril 2026.
  7. ↑ "Hungary After Orbán: The Hard Road Back to Democracy". CSIS. Vaadatud 16. oktoobril 2026.
  8. ↑ "Tourism Booms in 2025 as Visitor Numbers Hit New Highs". Hungary Today. Vaadatud 16. oktoobril 2026.
  9. ↑ "The President of the Republic". About Hungary. Vaadatud 16. oktoobril 2026.
  10. ↑ "The Government". About Hungary. Vaadatud 16. oktoobril 2026.
  11. ↑ "Hungary Employment Rate". Trading Economics. Vaadatud 17. oktoobril 2026.
  12. ↑ "Hungary's Unemployment Rate Reaches 4.7% in August". Budapest Business Journal. Vaadatud 17. oktoobril 2026.
  13. ↑ "New Target Date Emerges for Hungary's Euro Adoption". Hungary Today. Vaadatud 17. oktoobril 2026.
  14. 1 2 cia factbook välja otsitud 23.12.12
  15. 1 2 Teresa de Noronha Vaz, Peter Nijkamp, Jean-Louis Rastoin. "Traditional food production and rural sustainable development: a European challenge". Ashgate Publishing, Ltd. 2009. p. 106.


Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Ungari&oldid=7254533"